Miks ei tohi anda ravimit sellepärast, et eelmine kord aitas?

Sinu koer või kass käitub täpselt nii nagu paar kuud tagasi: sama lonkamine, sama sügelemine, sama kõhulahtisus. Kapis on eelmisest korrast tablette alles. Tekib tunne, et sa juba tead, mis viga on ja mis aitab.

Kirjuta üles, millal sümptom algas, kui sageli see kordub ja mis on muutunud (söögiisu, joomine, uni, aktiivsus). Jälgi, kas seisund paraneb või süveneb 24 tunni jooksul. Kaalu looma, kui saad: annused sõltuvad kilodest ja kaal on aja jooksul muutunud. Vaata üle, mis ravimid kodus on, ja kontrolli nende kõlblikkusaega. Hoia kõik ravimid, ka lemmiku omad, kinnises kapis.

Helista kliinikusse, kui vana sümptom kordub, ka siis kui eelmine ravi aitas: korduv probleem tähendab tavaliselt, et põhjus on jäänud kohale. Pöördu, kui sümptom kestab üle 24-48 tunni, kui see kordub kolmandat korda või kui lemmik on vahepeal saanud vanemaks, kaalus muutunud või alustanud mõnda teist ravimit. Küsi alati enne, kui kaalud vana retsepti järgi uut kuuri.

KOHE helista kliinikusse: kui oled juba andnud inimese valuvaigistit (ibuprofeen, paratsetamool, diklofenak, aspiriin) või kellegi teise looma ravimit. Samuti kohe, kui tekivad krambid, hingamisraskus, tugev loidus või apaatia, pidev oksendamine, verine okse, uriin või väljaheide, kahvatud või kollakad igemed, kass ei ole mitu tundi pissinud või koer ei suuda püsti tõusta. Kassidel võib üksainus paratsetamooli tablett olla surmav.

"Aga eelmine kord aitas"

See mõte on täiesti loogiline. Alfredil oli sügelemine, loomaarst kirjutas kuuri, sügelemine kadus. Nüüd sügeleb jälle. Kapis on tablette alles. Miks mitte?

Probleem on selles, et ravim ei ravinud sümptomit. Ta ravis üht kindlat põhjust, mille loomaarst tol korral tuvastas. Kui sümptom on tagasi, on kaks võimalust: sama põhjus on tagasi tulnud või põhjus on hoopis teine. Väljast paistavad need kaks olukorda täpselt ühesugused.

Mis läheb tegelikult valesti

Sümptom on sama, haigus mitte. Lonkamine võib tulla venitusest, liigesest, küünealusest põletikust või millestki hoopis muust. Kõhulahtisuse taga võib olla prügikast, parasiit, toidutalumatus või midagi tõsisemat. Sügelemise taga kirbud, allergia või nahainfektsioon. Sama tablett ei sobi neile kõigile.

Valuvaigisti peidab probleemi ära. See on kõige salakavalam osa. Sa annad põletikuvastast ravimit, lonkamine läheb üle ja sa arvad, et asi on korras. Tegelikult on valu maha surutud, aga kahjustus jääb alles ja loom hakkab kahjustatud jäset koormama. Nii jõuab paljud loomad kliinikusse alles siis, kui probleem on juba palju suurem.

Annus ei ole enam õige. Annus arvutati konkreetse kaalu järgi. Kutsikas on vahepeal kasvanud. Vanem koer on äkki kaalus alla võtnud. Kass, kes kaalub 4 kg, ja kass, kes kaalub 6 kg, ei saa sama tabletti.

Antibiootikumide puhul teeb poolik kuur kahju. Alles jäänud antibiootikum tähendab, et eelmine kuur jäi lõpetamata. Liiga lühike või vale antibiootikum ei tapa baktereid ära, vaid aitab neil vastupanuvõimet arendada. Järgmine kord on ravi raskem.

Vahepeal on midagi muutunud. Loom on vanemaks saanud, neerud või maks töötavad teisiti, ta võtab mõnda teist ravimit. Ravim, mis oli aasta tagasi ohutu, ei pruugi seda enam olla. Vanematel loomadel on see eriti oluline.

Kõige ohtlikum variant: inimese ravimid

Eesti uuringu järgi on 13,4% lemmikloomaomanikest andnud oma loomale põletikuvastast valuvaigistit või paratsetamooli. Enamasti heast tahtest, sest loom tundus valus olevat.

Ütleme selle otse välja: inimeste valuvaigistid võivad lemmiklooma tappa. Ibuprofeen ja diklofenak kahjustavad koertel ja kassidel mao limaskesta ja neere. Paratsetamool on kassidele eriti mürgine, sest nende maks ei suuda seda lagundada, ja üksainus tablett võib olla surmav. Aspiriin ei ole ohutum.

Sama kehtib teise looma ravimite kohta. Naabri koera tabletid ei ole sinu kassile mõeldud. Mõned koertele täiesti tavalised toimeained, näiteks teatud kirbutõrjevahendid, on kassidele mürgised.

Kui oled midagi juba andnud, ära oota sümptomeid. Helista kliinikusse ja ütle ausalt, mis ravim, kui palju ja mis kell. Sind ei hurjutata. See info aitab looma kiiremini aidata.

Mida siis teha

Kui vana sümptom kordub, helista kliinikusse ja ütle, et sama asi on tagasi. Nii lihtne see ongi. Sageli saab loomaarst telefoni teel öelda, kas võib olemasoleva raviga jätkata või on vaja uuesti vaadata. Vahel on vastus tõesti "jah, jätka", aga selle otsuse peaks tegema arst, kellel on looma kaart ees.

See info aitab kõnet lühemaks teha:

• millal sümptom algas ja mitmendat korda see kordub
• mis ravimit ja mis annuses eelmine kord kasutati
• lemmiku praegune kaal
• kas midagi muud on muutunud: söögiisu, joomine, energia, kaal

Alles jäänud ravimid

Hoia neid kinnises kapis, mitte köögilaual ega kotis. Koer, kes leiab lahtise tabletipurgi, sööb sisu ära. Kontrolli kõlblikkusaega, sest aegunud ravim ei ole enam usaldusväärne. Aegunud või ülejäänud ravimid saab viia apteeki, mitte prügikasti ega WC-potti.

Ja kui kahtled, kas midagi anda või mitte: see kahtlus ise on vastus. Helista.