Millal minna seeniortoidule?

Märkad, et Alfred magab rohkem ja liigub vähem, aga sööb sama palju. Kass hakkab kaalus alla võtma, kuigi kausis on toit alles. Karv muutub tuhmimaks, lihased tagajalgadel õhemaks. Mõni loom hakkab kuiva toitu vältima või närib ühel pool suud. Vahel on esimene märk hoopis see, et loomaarst ütleb kontrollis: kaal on aasta jooksul kõvasti muutunud.

Kaalu iga 1-2 kuu tagant ja kirjuta number üles. Väikse kassi puhul on 200-300 grammi juba tähendusrikas muutus. Jälgi, kui palju loom päevas päriselt sööb, mitte kui palju kaussi paned. Vaata söömise viisi: kas ta närib mõlemal pool, kas toit kukub suust välja, kas ta läheb kausi juurde ja kõnnib ära. Pane tähele joomist ja liivakasti või õueskäike. Katsu kord nädalas roideid ja selgroogu, et tunnetada, kas lihasmass ja rasvakiht püsivad.

Broni aeg, kui kaal on 1-2 kuuga muutunud üle 5% ilma et sa oleks toitu muutnud. Samuti siis, kui loom joob või pissib märgatavalt rohkem, kui isu kaob või muutub järsku väga suureks, kui söömine tundub valus või lõhnab suust tugevalt. Enne toidu vahetust tasub üldse teha vereanalüüs ja kontroll, eriti kassil alates 7. eluaastast, sest neerud ja kilpnääre mõjutavad seda, milline toit üldse sobib.

Kohe helista kliinikusse: kass ei ole söönud üle 24 tunni või ei ole pissinud üle 12-24 tunni; korduv oksendamine, mis ei lakka; veri okses, uriinis või väljaheites; krambid; hingamisraskus; loom on loid, ei tõuse üles või ei reageeri; kõhulahtisus kestab üle 48 tunni. Toidu vahetus ise ei ole hädaolukord, aga järsk isutus vanemal loomal on alati kiire kontrolli koht.

Vanus ei ole päästik

Pakendil olev sõna "senior" on turundus, mitte diagnoos. Ükski loom ei muutu sünnipäeval teistsuguseks. Seenioritoidule minek otsustatakse selle järgi, mis kehas päriselt toimub.

Millal umbes tasub teemat tõstatada:

• Kassid: alates 7-10 eluaastast
• Väikesed koerad: umbes 9-10 aastat
• Keskmised koerad: umbes 7-8 aastat
• Suured ja hiidtõud: juba 5-6 aastat

Suur koer vananeb kiiremini. Alfred, kes on 40-kilone, on seitsmesena vanem kui 4-kilone koer üheteistkümnesena.

Mida seenioritoit tegelikult teeb

Seenioritoite on väga erinevaid ja neil ei ole ühtset standardit. Üldiselt üritatakse lahendada kolme asja.

Kalorid. Vanem loom liigub vähem ja põletab vähem. Sama kogus toitu hakkab kaalu lisama. Ülekaal koormab liigeseid ja teeb liikumise veel raskemaks.

Valk. Siin on levinud vana müüt, et vanale loomale tuleb valku vähendada. Tervel vanemal loomal on tegelikult sageli vaja valku rohkem, sest lihasmass kaob vanusega niikuinii. Valgu piiramine on eraldi otsus, mille teeb loomaarst konkreetse haiguse, näiteks neeruprobleemi puhul, analüüside põhjal.

Struktuur ja lisandid. Osa seenioritoite on pehmemad või väiksemate graanulitega, mis aitab, kui hambad on tundlikud. Paljudele on lisatud liigeseid toetavaid aineid.

Kass on eraldi lugu

Kassidel läheb asi vanusega sageli vastupidi. Umbes 11-12 eluaastast hakkab paljudel kassidel toidu seedimine ja imendumine halvenema. Nad ei võta juurde, vaid kaotavad kaalu ja lihaseid.

See tähendab, et kõhnale vanale kassile kalorivaese "senior" toidu andmine võib olukorda halvendada. Vanal kassil, kes kaotab kaalu, on esimene samm loomaarsti juurde, mitte poodi.

Kuidas otsustada

Küsi endalt kolm asja.

1. Kas kaal on muutunud? Kui loom võtab juurde, on kalorite küsimus päevakorral. Kui kaotab, on põhjus vaja enne välja selgitada. 2. Kas midagi on juba diagnoositud? Liigesevaevused, neeruprobleem, südamehäda või hambavalu määravad toidu ära rohkem kui vanus. Sel juhul on õige toit see, mille loomaarst soovitab, mitte üldine seenioritoit. 3. Kas praegune toit töötab? Kui kaal on paigas, karv korras, väljaheide normaalne ja loom on energiline, ei pea sa midagi vahetama ainult sellepärast, et sünnipäev tuli ära.

Kõige mõistlikum järjekord on: kontroll ja vereanalüüs, siis toiduotsus. Mitte vastupidi.

Kuidas vahetada

Vanem seedekulgla on tundlikum. Tee vahetus 7-10 päevaga.

• Päev 1-3: neljandik uut, kolmveerand vana
• Päev 4-6: pool ja pool
• Päev 7-9: kolmveerand uut
• Päev 10: ainult uus

Kassiga võib minna veel aeglasemalt. Kassid on toidu suhtes konservatiivsed ja söömata jätmine on neile ohtlik. Kui kass keeldub uuest toidust täielikult, mine tagasi vanale ja proovi hiljem uuesti. Näljutamine ei ole kunagi meetod.

Mida mitte teha

Ära anna vanemale loomale valuvaigisteid ega põletikuvastaseid ravimeid oma peaga. Inimeste ibuprofeen, paratsetamool ja aspiriin on koertele ohtlikud ja kassile tihti surmavad. Paratsetamool tapab kassi juba ühe tabletiga. Kui sulle tundub, et loom on jäik või valus, on see loomaarsti jutt, mitte kodune katsetus.

Ära osta liigesetoidulisandeid või "vanadusevastaseid" pulbreid ilma nõu küsimata. Osa neist on kasutud, osa võib segada olemasolevaid ravimeid.

Kaal on tähtsam kui toidu nimi

Kui pead valima ühe asja, mida vanema looma juures jälgida, vali kaal. Iga liigne kilo koera peal ja iga liigne 100 grammi kassi peal on lisakoormus liigestele, südamele ja seedele. Hea kehakuju tähendab, et roided on kergelt katsudes tuntavad, aga silmaga ei paista, ja ülevalt vaadates on vöökoht olemas.

Seenioritoit ei paranda ühtegi haigust. Ta lihtsalt teeb igapäeva natuke mugavamaks. Regulaarne kontroll loomaarsti juures, kaks korda aastas alates umbes seitsmendast eluaastast, annab palju rohkem kui õige pakend riiulil.