Kuhu koeraga Tallinnas jalutama minna?

Sa märkad, et sama kvartaliring hakkab koera jaoks igav olema. Alfred venitab rihma, nuusutab iga posti pikalt ja tuleb koju sama rahutuna, nagu ta välja läks. Või vastupidi: uues kohas on ta kössis, saba all ja tahab tagasi auto poole.

Jälgi, kuidas koer jalutuskäigu järel taastub. Terve koer puhkab tund-paar ja on siis jälle normaalne. Vaata käppasid pärast metsa ja talvist tänavat, kontrolli puuke 24 tunni jooksul, jälgi kas lonkamist tekib alles järgmisel hommikul. Pane tähele, kas koer joob pärast jalutuskäiku tavapärasest palju rohkem või keeldub söömast.

Broneeri vastuvõtt, kui lonkamine kestab üle 24-48 tunni või kordub iga pikema jalutuskäigu järel. Samuti siis, kui käpapadjand on sügavalt lõhki, puugihammustuse koht on nädala pärast punane ja paistes, kõrv hakkab pärast ujumist haisema või kratsimine ei lõpe. Kui koer väsib jalutuskäigul järsku palju kiiremini kui varem, tasub see üle vaadata.

Helista kohe kliinikusse, kui koer kuumaga ähvardab kokku kukkuda: kiire pinnapealne hingamine, tumepunane keel, tatsumine, oksendamine, teadvusehäire. Samuti kohe: hingamisraskus, krambid, koera tabas auto või jalgratas, ta kukkus läbi jää või uppus vette, tugev verejooks, mis ei peatu, äkiline loidus ja apaatia, või ta sõi metsas või rannas midagi kahtlast (seent, vetikat, prügi, surnud looma, tõrjevahendit). Väga kiire abi vajab ka koer, kes on pärast jalutuskäiku korduvalt oksendanud või kelle kõht on pinges ja paisunud. Ära anna kunagi ise inimeste valuvaigisteid, ibuprofeeni ega paratsetamooli.

Miks jalutuskäigu koht üldse loeb

Koera jaoks ei ole jalutuskäik ainult liikumine. See on peamine viis maailma lugeda. Nuusutamine väsitab pead rohkem kui kilomeetrid väsitavad keha. Seepärast tuleb kümne minuti pikkuselt uuelt nuusutusringilt sageli rahulikum koer koju kui tunniselt kiirmarsilt mööda tuttavat kõnniteed.

Hea rusikareegel: vaheta marsruuti paar korda nädalas. Ei pea sõitma kaugele. Piisab, kui pöörad tavapärase ringi teistpidi.

Pargid, kus rihmaga on mõnus

Kadrioru park. Laiad alleed, palju lõhnu, kõva pind. Sobib hästi vanemale koerale ja neile, kes õpivad alles rihmas kõndima. Rahvarohke, nii et arvesta teiste jalutajate ja lastega.

Löwenruh park Mustamäel ja Tondiraba park Lasnamäel. Kompaktsed, valgustatud, talvel hooldatud. Head pimedaks õhtuks.

Pae park Lasnamäel. Tiigi ümber ring, mille pikkust saab ise doseerida.

Snelli ja Politseiaed kesklinnas. Lühike, aga rahulik variant, kui aega on vähe.

Mets ja looduslikum maastik

Nõmme ja Glehni pargi kant. Männimets, pehme pind, tõusud ja langused. Pehme pinnas on liigestele lahkem kui asfalt, seega hea koht vanemale või liigeseprobleemidele kalduvale koerale. Samas: tõusud koormavad, nii et alusta lühemalt.

Harku järve ümbrus ja Harku mets. Pikad rajad, saab teha nii pool tundi kui kaks.

Männiku ja Pääsküla raba kandi rajad. Rohkem ruumi, vähem rahvast.

Rocca al Mare ja Kakumäe. Meri, mets ja kergliiklustee ühes kohas.

Metsas pea meeles, et rihmaga liikumine on reegel ka siis, kui kedagi ei paista. Metsloomad, jahiajad ja teised koerad on kolm põhjust, miks vabalt jooksev koer võib kiiresti hätta sattuda.

Rand ja vesi

Pirita rannapromenaad, Stroomi ja Kakumäe on väljaspool ujumishooaega koertele suurepärased. Suvel kehtivad supelrandades piirangud, nii et vaata kohapealt silte. Väljaspool hooaega on rand tavaliselt vaba ja tuulise ilmaga täiesti tühi.

Vee juures kaks asja, mis panevad tähelepanelikuks:

• Sinivetikas. Soojal suvel võib rannavesi olla vetikane. Sinivetikamürgistus on koerale ohtlik ja tekib kiiresti. Kui vesi näeb välja nagu roheline supp või rannas on vetikavaal, siis ära lase koeral ujuda ega vett juua.
• Talvine jää. Merejää ja järvejää ei ole kunagi usaldusväärne. Enamik jääõnnetusi algab sellest, et koer jooksis pardi järele.

Koerte jalutusväljakud

Tallinnas on mitmes linnaosas aiaga piiratud koerte jalutusväljakud, kus koer tohib rihmast vabaks. Neid leiab muu hulgas Kadrioru, Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe ja Põhja-Tallinna kandist. Täpne nimekiri ja asukohad on Tallinna linna kodulehel ja kaardirakendustes.

Väljak on hea mõte, kui:

• sinu koer tunneb end teiste koerte seltsis mugavalt,
• ta tuleb kutsudes tagasi,
• väljakul ei ole parasjagu liiga palju koeri korraga.

Väljak ei ole hea mõte, kui koer on ebakindel või kaitseb mänguasju. Sellisel juhul on tühjem metsarada palju kasulikum kui sundsotsialiseerimine.

Reeglid, mis Tallinnas kehtivad

• Avalikus kohas käib koer rihmas.
• Väljaheide tuleb koristada. Kotid tasku enne kui uks kinni.
• Mänguväljakutele, kalmistutele ja paljudesse siseruumidesse koeraga ei tohi.
• Ühistranspordis peab koeral olema rihm ja suurel koeral suukorv.

Aastaajad Tallinnas

Talv. Teedele puistatakse soola ja killustikku. Sool ärritab käpapatju, killustik lõikab. Loputa käpad pärast jalutuskäiku leige veega ja kuivata. Lühikarvaline või väike koer võib tuulise miinuskraadiga vajada mantlit.

Kevad ja sügis. Puugihooaeg kestab Eestis umbes märtsist novembrini ja soojal talvel ka vahepeal. Kontrolli koera pärast metsa. Räägi loomaarstiga, milline puugitõrje sinu koerale sobib.

Suvi. Asfalt kuumeneb. Kui sa ei suuda oma kätt viis sekundit vastu asfalti hoida, on see koera käppadele liiga kuum. Jaluta varahommikul ja hilisõhtul. Lühikoonulised koerad, näiteks mopsid, prantsuse ja inglise bulldogid, boksrid, jahutavad end hingamisega palju halvemini ja neil tekib kuumarabandus kiiremini. Neil tasub suvel valida vari, vesi ja lühikesed ringid.

Kui palju on piisavalt

See sõltub koerast rohkem kui kellast. Tervel täiskasvanud keskmise suurusega koeral on tavaline kaks kuni kolm väljaminekut päevas, millest vähemalt üks on pikem ja nuusutamisega.

Kutsikal on luud ja liigesed veel kasvamas, seega pigem mitu lühikest ringi kui üks pikk marss. Vanemal koeral samuti: kolm korda kakskümmend minutit on lahkem kui üks tunnine sõit.

Jälgi taastumist. Kui Alfred on järgmisel hommikul kange või ei taha trepist alla tulla, oli eelmine päev tema jaoks liiga pikk. See on kasulik info, mitte põhjus paanikaks.

Väike varustuse nimekiri

• Rihm ja korralikult istuv traksid või kaelarihm
• Kotid
• Vesi ja kokkupandav kauss, suvel alati
• Helkur või vilkuv tuli, Eesti pimedal poolaastal on see hädavajalik
• Maiused, eriti kui harjutad kutsumist uues kohas