Loom kadus - mida teha esimese tunni jooksul?

Koer kadus jalutuskäigul silmist, tõmbas end rihma otsast lahti või jooksis värava vahelt välja. Kass ei tulnud õhtul koju, kuigi tavaliselt tuleb. Uus loom kadus esimeste päevade jooksul kodus - see on kõige sagedasem hetk.

Jäta koduuks või rõduuks paokile ja pane õue tuttav lõhn: kasutatud pesa, liivakast, sinu kantud riie. Jäta toitu ja vett välisukse juurde. Käi õues iga tunni tagant, eriti pimedas ja varahommikul, kui on vaikne. Kuula, kas kuuled nurinat või kraapimist kuuri, keldri, garaaži või auto alt.

Loomaarsti juurde mine kohe, kui loom leitakse ja tal on lonkamine, haav, verine eritis, tugev lohisemine, tavatu loidus või ta on olnud kadunud üle ööpäeva külmaga. Samuti siis, kui ta on ilmselt söönud midagi tundmatut või kui ta ei ole leidmise järel 12 tunni jooksul urineerinud.

Helista KOHE kliinikusse, kui leitud loom: on jäänud auto alla või kukkunud kõrgelt; hingab raskelt, lahtise suuga või sinaka keelega; on teadvusetu, loid või ei reageeri; krambitab; oksendab pidevalt või on okses, uriinis või väljaheites verd; on jäine ja külm ega suuda seista; on võinud süüa mürki, rotimürki, antifriisi või ravimeid. Kass, kes pole 24 tunni jooksul pissinud, on eluohtlikus seisus. Ära anna loomale mingeid inimeste valuvaigisteid - ibuprofeen, paratsetamool ja diklofenak on koertele ja kassidele mürgised, kassi tapab paratsetamool väga väikeses koguses.

Esimene tund otsustab kõige rohkem

Enamik kadunud loomi ei jookse kaugele. Ehmunud koer teeb tavaliselt suure ringi ja tuleb tagasi sinna, kus ta viimati sinuga oli. Kass peidab end enamasti 50-200 meetri raadiuses, tihti sama krundi peal, ja ei liigu enne kui on pime ja vaikne.

See tähendab, et esimene tund ei ole aeg autoga linna mööda ringi sõita. See on aeg olla kohapeal ja teha paar konkreetset asja.

1. Jää sinna, kus loom kadus

Seisa kadumiskohas paigal vähemalt 15-20 minutit. Hüüa nime rahuliku, tavalise häälega. Ära karju ja ära jookse - paanikahääl ja jooksev inimene ajavad ehmunud looma kaugemale, mitte lähemale.

Kui Alfred kadus metsateel, jäta sinna oma jope või kott. Sinu lõhn on tugevam märk kui ükski hüüd.

2. Otsi madalalt ja vaikselt

Eriti kassi puhul. Vaata:

• autode alt ja mootoriruumidest
• kuuride, terrasside ja treppide alt
• keldritest, garaažidest, prügikastide tagant
• naabri lahtisest kuurist või pesukojast
• puude otsast

Võta taskulamp kaasa ka päeval. Silmad helgivad valgusvihus ja see on sageli ainus asi, mida sa märkad. Liigu aeglaselt ja peatu tihti, et kuulata.

3. Räägi naabritega kohe

Koputa uksele. Palu inimestel avada kuur, garaaž ja kelder. Väga suur osa kaduma läinud kassidest leitakse naabri lukustatud abihoonest. Mida varem sa palud, seda parem: nädala pärast on kuur juba mitu korda lahti olnud ja kinni pandud.

4. Kontrolli kiibi andmeid

Eestis on koera kiipimine ja registreerimine kohustuslik ning enamik kasse on samuti kiibitud. Kiip aitab ainult siis, kui kontaktandmed on õiged.

Ava lemmikloomaregister ja vaata üle oma telefoninumber ja e-post. Kui oled kolinud või numbrit vahetanud, uuenda need kohe. Leidja või loomaarst helistab täpselt sellele numbrile.

5. Helista õigetesse kohtadesse

Esimese tunni jooksul tee need kõned:

• Lähim varjupaik ja piirkonna loomade varjupaigad. Teata looma kirjeldus, kadumise koht ja kellaaeg.
• Lähedal asuvad loomakliinikud. Leidja viib vigastatud looma esimesena kliinikusse, mitte varjupaika.
• Kohalik omavalitsus. Hulkuvate loomade püüdmine on omavalitsuse ülesanne ja neil on ülevaade, kes on püütud.
• 112, kui loom on maanteel või ohustab liiklust.

6. Pane kuulutus üles, aga õigesti

Piirkondlikud Facebooki grupid ja kadunud loomade grupid töötavad Eestis väga hästi. Hea kuulutus sisaldab:

• selget värvifotot, kus loom on tervikuna näha
• kadumise täpset kohta ja kellaaega
• looma nime ja seda, kas ta tuleb võõra juurde või kardab
• sinu telefoninumbrit
• märkust, kas loom vajab ravimeid

Lisa üks lause, mida teha: "Ära püüa kinni, helista mulle ja jälgi eemalt." Kinnipüüdmise katse ajab kartliku looma sageli kilomeetreid kaugemale.

Pane paberkuulutused ka kadumiskoha ümbrusse, poe ja bussipeatuse juurde. Kõik inimesed ei ole internetis.

Mida mitte teha

• Ära jäta lõhnajälge suure ringiga. Autoga mööda linna sõitmine esimesel tunnil ei aita. Jalgsi ringi kadumiskoha ümber aitab.
• Ära karju looma nime paanikas. Kasuta tavalist kutsumishäält, sama, millega kutsud teda sööma.
• Ära lase suurel seltskonnal koos otsida. Palju inimesi korraga surub kartliku looma sügavamale peitu. Parem kaks-kolm inimest, vaikselt.

Kui loom leitakse

Esimene asi: vaata ta üle. Kontrolli käppi, kõhtu, hingamist ja seda, kas ta joob. Talvel kontrolli kõrvaotsi ja käpapadjandeid.

Ära anna kunagi omal käel inimeste ravimeid. Eesti uuringu järgi on iga kaheksas lemmikloomaomanik andnud loomale ibuprofeeni või paratsetamooli. Kassile on paratsetamool surmav juba ühe tableti neljandikust.

Kui loom oli kadunud pikalt, paku vett ja väikest kogust tavalist toitu. Suur kogus korraga võib põhjustada oksendamist. Rahulik pime ruum aitab tal maha rahuneda kiiremini kui pai ja saginad.

Ennetus järgmiseks korraks

• Hoia kiibi andmed registris ajakohasena. See on viie minuti töö kord aastas.
• Pane koerale kaelarihma külge nimesilt telefoninumbriga. Kiip loetakse alles kliinikus, silti loeb iga möödakäija.
• Uus loom hoia esimesed 2-3 nädalat kindlalt sees. Kolimise järel on kadumise risk kõige suurem.
• Tee kord aastas uus selge foto, kus on näha looma värv ja märgised. Vana kutsikapilt ei aita otsimisel.