Miks ibuprofeen on loomadele mürgine?

Loom on saanud inimese valuvaigisti kas omaniku käest või leidnud tableti ise. Esimesed märgid on tavaliselt oksendamine (vahel verine või kohvipaksu moodi), isutus, loidus, kõhuvalu, vahel suurenenud joomine ja pissimine. Väiksem loom võib olla kohe selgelt haige, suurem koer näib alguses veel korras.

Kui kahtlustad, et loom sai ibuprofeeni või muud inimese valuvaigistit, ei ole kodus jälgimine õige valik. Kirjuta üles, mis ravim, mis tugevus (mg) ja mitu tabletti puudu on, ning millal see juhtus. Pane pakend kotti kaasa. Muidu jälgi kodus vaid seda, et ülejäänud tabletid oleksid kappi lukku pandud, ka käekotis olev valuvaigisti on koera jaoks kättesaadav.

Helista kliinikusse iga kord, kui loom on saanud inimese valuvaigistit, ka siis kui ta tundub täiesti terve. Aeg loeb: esimeste tundide jooksul saab veel palju ära teha. Pöördu ka siis, kui loom on 1-3 päeva jooksul pärast tableti saamist muutunud isutuks, joob tavatult palju või oksendab korduvalt.

Helista KOHE lähimasse kliinikusse või valveloomaarstile, kui loom on saanud ibuprofeeni, paratsetamooli, diklofenakki, naprokseeni või muud inimese valuvaigistit, ka ühe tableti. Eriti kiire on kassiga. Erakorralised tunnused: pidev oksendamine, verine või kohvipaksu moodi okse, verine või must väljaheide, tugev loidus või apaatia, krambid, tasakaalutus, hingamisraskus, kahvatud või pruunikad igemed, pissimata olek või uriini järsk vähenemine.

Miks üks tablett on loomale nii ohtlik

Ibuprofeen on põletikuvastane valuvaigisti, mida nimetatakse NSAID-iks. Inimesel jaguneb see kehas kiiresti laiali ja väljub üsna ruttu. Koeral ja kassil käib asi teisiti: nende maks lammutab ravimit palju aeglasemalt, nii et sama kogus jääb kehasse kauemaks ja mõjub tugevamalt.

Ibuprofeen blokeerib ensüüme, mida keha kasutab ka päris kasulike asjade jaoks: mao limaskesta kaitsmiseks ja neerude verevoolu hoidmiseks. Kui see kaitse kaob, tekivad maohaavandid ja neerud jäävad ilma verevarustusest, mida nad vajavad.

Kass on eriti haavatav. Kassi maks puudub üks maksaensüümi variant, mis inimesel ravimit lagundab. Seetõttu on kassil ohtlik kogus väiksem kui koeral. Sama kehtib paratsetamooli kohta, mis kassil võib olla surmav juba ühest tabletist.

Eesti number, mis paneb mõtlema

Ühes Eesti uuringus tuli välja, et 13,4% lemmikloomaomanikest on andnud oma loomale NSAID-i või paratsetamooli. See ei ole pahatahtlikkus. See on hoolimine: loom lonkab või näib valutavat ja kodus on kapis midagi, mis inimesel aitab.

Aga see aitamine läheb tihti valesti. Loomadele on olemas oma valuvaigistid, mille annus arvutatakse kehakaalu järgi ja mille valikul arvestatakse neerude, maksa ja vanuse seisu. Neid saab loomaarsti käest. Inimese kapis olevat ei tohi anda mitte kunagi, ka mitte "pool tabletti" või "lapse annus".

Mis kehas juhtub ja millal

Ajaskaala on umbkaudne, aga aitab aru saada, miks kliinikusse tuleb helistada kohe, mitte homme.

• Esimesed tunnid. Oksendamine, isutus, rahutus või vastupidi loidus. Vahel ei ole veel midagi näha.
• Esimene ööpäev. Mao limaskesta kahjustus süveneb. Okse võib muutuda verise või kohvipaksu moodi, väljaheide mustaks ja tõrvajaks.
• 1-3 päeva. Neerud võivad hakata alt vedama. Loom joob palju või vastupidi lõpetab pissimise. Just see faas on see, mida saab varajase abiga sageli ära hoida.
• Suurte koguste puhul. Võivad tulla närvisüsteemi märgid: tasakaalutus, krambid.

Kõige olulisem asi selle nimekirja juures: hea enesetunne esimesel tunnil ei tähenda, et kõik on korras.

Mida teha, kui kahtlustad

1. Helista kohe oma kliinikusse või valveloomaarstile. Ütle, mis ravim, mitu mg tablett, mitu tükki ja millal. 2. Võta pakend või selle foto kaasa. 3. Ära püüa loomal ise oksendamist esile kutsuda. Soolavesi, vesinikperoksiid ja muud kodused nipid võivad ise kahju teha. Kui oksendamine on vajalik, teeb seda loomaarst ohutu ravimiga. 4. Ära anna piima, söögisoodat ega "midagi mao katteks". See ei neutraliseeri ravimit. 5. Mine kohale, kui sulle nii öeldakse, ka siis kui loom näib kena.

Näide: Alfred nuusutab köögilaual olevat karpi ja alla läheb üks tablett. Õige samm ei ole oodata, kas ta hakkab oksendama. Õige samm on telefon.

Kuidas ära hoida

• Hoia kõik ravimid kinnises kapis, mitte laual, öökapil ega käekotis. Koer avab käekoti hõlpsalt.
• Kilepakendis tabletid lõhnavad huvitavalt ja krõbisevad. Paljude koerte jaoks on see mänguasi.
• Ära hoia loomade ja inimeste ravimeid kõrvuti. Öine unine käsi eksib.
• Kui külalised jäävad ööseks, palu ravimid kotti ära panna. See on tavaline õnnetuse koht.
• Kui loom lonkab või näib valutavat, helista loomaarstile. Valu on info, mida tasub uurida, mitte lihtsalt maha vaigistada.

Ka teised inimeste valuvaigistid

Sama hoiatus kehtib paratsetamooli, aspiriini, diklofenaki, naprokseeni ja ketoprofeeni kohta. Ohtlikud on ka kreemid ja geelid, mis sisaldavad diklofenakki: kui loom lakub neid nahalt või kätelt, saab ta ravimit kätte.

Veterinaarravimeid tasub samuti mitte omavoliliselt jagada. Koerale mõeldud valuvaigisti ei sobi kassile ja ühele loomale määratud annus ei sobi teisele. Ka vana retsept ei kehti uue vaevuse kohta.

Lühidalt

Ibuprofeen on koerale ja kassile mürgine, sest nende keha ei suuda seda inimese kombel lagundada. Kahju läheb mao limaskestale ja neerudele. Kogus, mis on ohtlik, on väiksem kui enamik inimesi arvab, ja kassil kõige väiksem. Kui tablett on läinud alla, on ainus õige samm kohene kõne kliinikusse.