Miks kass pissib tuppa? Meditsiiniline või käitumuslik

Kass pissib põrandale, vaibale, voodile, pesukorvi või vanni. Kastis käib sagedamini kui varem, kükitab kaua ja tuleb ära ilma tulemuseta. Uriinilombid on väikesed, mõnikord roosaka või punaka varjundiga. Kass niutsub või näugub kasti sees, lakub tagumikku rohkem kui tavaliselt, hoiab kastist eemale või vaatab seda umbusklikult. Mõni kass pissib püstises asendis vertikaalsele pinnale, saba väriseb - see on märgistamine, mis näeb hoopis teistmoodi välja.

Jälgi kolme asja ja kirjuta üles: kui mitu korda päevas kass kastis käib, kui suured on uriinikamakad ja kas uriinis on verd. Vaata, kas kass tuleb kastist tühjade kätega ära. Pane tähele, kas pissimine toimub kindlas kohas või juhuslikult, kas alati üksinda või ka siis, kui keegi vaatab. Märgi, mis kodus muutus: uus loom, kolimine, remont, uus liiv, kasti asukoha vahetus, uus toit. Jälgi ka isu, joomist ja seda, kas kass on endine või tõmbunud kuhugi peitu. Ära pühi uriini ammoniaagipõhise vahendiga, see meenutab kassile uriinilõhna ja meelitab sama kohta tagasi.

Broneeri aeg, kui pissimine väljaspool kasti kestab üle ühe-kahe päeva või kordub. Mine kindlasti siis, kui märkad verd uriinis, sagedat kastis käimist väikeste koguste kaupa, pingutamist, valuhäälitsust pissimise ajal, tagumiku liigset lakkumist või kui kass hakkab järsku palju rohkem jooma ja pissima. Vanemal kassil vajavad kontrolli ka suured uriinikogused ja kaalulangus. Isegi kui kahtlustad, et põhjus on stress, tasub esmalt tervis läbi vaadata - käitumuslik diagnoos tehakse alles siis, kui meditsiiniline pool on välistatud.

KOHE kliinikusse helista, kui kass pingutab, aga uriini ei tule üldse, või pole pissinud rohkem kui 12-24 tundi. See on eriti ohtlik isastel kassidel - kusiti võib olla ummistunud ja see on eluohtlik juba mõne tunni jooksul. Erakorralised on ka: kass näugub valust pissides ja on loid, kõht on kõva ja valulik, kass oksendab korduvalt, keeldub söömast, peitub ja ei reageeri, uriin on selgelt verine. Ära oota hommikuni ega järgmist tööpäeva.

Kass ei tee seda kiusu pärast

See on kõige olulisem asi, mida teada. Kass ei pissi tuppa selleks, et sulle kätte maksta, sind karistada või protestida. Kassi jaoks on see kas märk sellest, et miski teeb haiget, või katse endale ebamugavas olukorras kindlust tagasi saada.

See tähendab ka, et karistamine ei tööta. Nina uriini sisse surumine, hääle tõstmine või kastis kinni hoidmine suurendab stressi ja teeb probleemi tavaliselt hullemaks.

Kõigepealt: kas see on üldse pissimine?

Enne kui hakkad põhjust otsima, vaata, mida kass täpselt teeb.

Tavaline urineerimine toimub kükitades, horisontaalsel pinnal, ja kogus on tavapärane või väiksem. Sagedased kohad on vaip, voodi, pesukorv, vann ja duširuum.

Märgistamine näeb hoopis teistsugune välja. Kass seisab, selg sirge, saba väriseb ja ta pritsib väikese koguse vertikaalsele pinnale, näiteks seinale, ukselengile või mööbli küljele. Märgistamine on kommunikatsioon, mitte põie tühjendamine.

See vahe ütleb juba palju. Kükitades põrandale pissimine viitab sagedamini meditsiinilisele või kastiga seotud probleemile. Märgistamine viitab sagedamini sotsiaalsele pingele.

Meditsiinilised põhjused

Meditsiiniline põhjus on väga sage ja seda ei saa kodus välistada. Loomaarst vaatab tavaliselt uriini ja vajadusel verd ning kõhtu.

Millele tasub tähelepanu pöörata:

• Alumiste kuseteede probleemid. Põiepõletik, kristallid, kivid või põiepõletik ilma selget põhjust. Kassil on ebamugav ja ta hakkab kasti valuga seostama. Nii tekib olukord, kus kass otsib "paremat" kohta ja proovib vaipa või vanni.
• Kusiti ummistus. Peamiselt isastel kassidel. Uriin ei pääse välja, mürgid kogunevad kehasse ja seisund halveneb tundidega. See on erakorraline.
• Neeruhaigus. Vanematel kassidel sage. Kass joob ja pissib palju rohkem, uriin on lahjem ja kast saab kiiremini täis kui varem.
• Diabeet. Samuti suurenenud joomine ja pissimine, sageli koos isu muutuse ja kaalulangusega.
• Valu mujal kehas. Artriit ja seljavalu teevad kõrge äärega kasti sisenemise ebamugavaks. Vanem kass võib lihtsalt loobuda ronimisest.
• Kilpnäärme või seedetrakti probleemid, mis muudavad üldist enesetunnet.

Kui tervis on korras, liigub tähelepanu keskkonnale.

Kast ise

Väga suur osa "käitumuslikest" juhtumitest on tegelikult kastiprobleemid. Kassid on liiva ja privaatsuse osas nõudlikud.

Käi see nimekiri läbi:

• Kastide arv. Rusikareegel on üks kast iga kassi kohta pluss üks. Kaks kassi, kolm kasti.
• Puhtus. Tükid välja iga päev, liiv täielikult vahetatud regulaarselt. Kastikott, mis lõhnab sulle märgatavalt, on kassi nina jaoks talumatu.
• Suurus. Kast peaks olema vähemalt poolteist korda kassi pikkus. Enamik poekaste on liiga väikesed.
• Kaas. Osa kasse eelistab avatud kasti, kus näeb ümbrust ja saab kiiresti lahkuda.
• Liiv. Enamik kasse eelistab peent, lõhnastamata liiva. Kui vahetasid hiljuti marki, võib see olla ainus põhjus.
• Asukoht. Mitte pesumasina kõrval, mitte läbikäidavas koridoris, mitte söögikausi kõrval. Kass tahab vaikset kohta, kus on kaks väljapääsu.
• Ligipääs. Mitmekorruselises kodus tasub kast olla igal korrusel, eriti vanemal kassil.

Stress ja sotsiaalne pinge

Kui tervis ja kast on korras, vaata muutusi. Kassid reageerivad asjadele, mida me isegi ei märka.

Sagedased vallandajad: uus lemmikloom, uus inimene või beebi peres, kolimine, remont, mööbli ümberpaigutamine, sinu töögraafiku muutus, võõras kass akna taga, valjud hääled.

Mitme kassiga kodus tekib pinge sageli ressursside pärast. Kui üks kass valvab koridori, kus kast asub, väldib teine seda kohta täiesti. Lahendus on ressursid laiali jagada: mitu söögikohta, mitu joogikohta, mitu kasti, mitu kõrget magamiskohta erinevates ruumides.

Märgistamine on eriti tihedalt seotud sotsiaalse pingega ja kastreerimata isastel kassidel ka hormoonidega. Kui kass ei ole steriliseeritud või kastreeritud, tasub seda loomaarstiga arutada.

Mida kodus teha

1. Ära karista. See ei anna tulemust ja süvendab probleemi. 2. Puhasta õigesti. Kasuta ensüümpõhist puhastusvahendit, mitte ammoniaagiga vahendit. 3. Muuda koht ebaatraktiivseks. Pane sellesse kohta söögikauss, mänguasi või hoopis lisakast - kass pissib harva sinna, kus ta sööb. 4. Lisa kaste ja tee need mugavamaks. Sageli piisab sellest. 5. Pea päevikut. Kuupäev, koht, kogus, kas verd oli. See info on loomaarstile kuldaväärt. 6. Ära anna kassile ühtegi inimeste ravimit. Ei valuvaigistit, ei paratsetamooli, ei ibuprofeeni. Kassi maks ei suuda neid lagundada ja väikegi kogus võib olla surmav. Eesti uuringu järgi on umbes 13% omanikest andnud loomale inimese valuvaigistit - kassi puhul on see üks ohtlikumaid asju, mida kodus teha saab.

Kokkuvõte

Toas pissimine algab peaaegu alati ühest kolmest kohast: keha, kast või meelerahu. Alusta alati kehast, sest seda ei saa kodus välistada ja mõned põhjused, eriti kusiti ummistus, on kiired ja eluohtlikud.

Kui uriini ei tule üldse, ära oota. Helista kliinikusse kohe.