Miks sa ei tohi anda koerale inimese valuvaigistit?
Ibuprofeen, paratsetamool, aspiriin ja diklofenak on koerale ohtlikud juba ühe tableti pealt. Siit saad teada, miks nii on, mida teha, kui ravim on juba antud, ja kuidas koera valu kodus märgata.
Äratundmine
Sa näed, et koer liigub jäigalt, ei taha trepist üles, lakub ühte kohta, viriseb puudutusel või ei taha süüa. Käsi liigub kapi poole, kus on sinu enda valuvaigistid. Just seal tuleb peatuda: koera maks ja neerud töötlevad neid ravimeid hoopis teisiti kui sinu oma.
Mida kodus jälgida
Jälgi, kas valu tunnused süvenevad või püsivad: lonkamine, kössis selg, kiire pinnapealne hingamine, rahutus öösel, isutus, ärritatavus puudutusel. Pane kirja, mis kellaajal ja millises olukorras see tekib. Kui kodus on ravimeid, kontrolli, et pakendid oleks kinni ja koerale kättesaamatus kohas, ka käekotis ja öökapil.
Millal loomaarsti juurde
Broneeri aeg, kui koer lonkab või näib valus üle 24 tunni, kui valu kordub, kui ta ei taha süüa või liikuda, või kui sa kaalud üldse valuvaigisti andmist. Loomaarst määrab koerale sobiva ravimi ja doosi. Helista kliinikusse ka siis, kui oled koerale inimese ravimit andnud, isegi kui ta tundub praegu terve.
Millal on erakorraline
Helista KOHE kliinikusse, kui koer on söönud või saanud inimese valuvaigistit (ibuprofeen, paratsetamool, aspiriin, diklofenak, naprokseen) ka ühe tableti. Erakorralised tunnused: korduv või verine oksendamine, must tõrvataoline väljaheide, krambid, äkiline loidus või kokkuvarisemine, hingamisraskus, sinakad, pruunikad või väga kahvatud igemed, näo või käppade turse, koer ei pissi mitu tundi või joob ja pissib järsku palju. Ära oota hommikuni ja ära kutsu oksendamist ilma loomaarsti juhiseta.
Lühike vastus
Inimese valuvaigistid ei ole koerale lihtsalt "nõrgemad" või "väiksemas doosis sobivad". Koera keha lammutab neid teistmoodi ja aeglasemalt. Sellepärast võib annus, mis sind aitab, koeral kahjustada magu, neere või maksa.
Eesti uuringu järgi on 13,4% lemmikloomaomanikest andnud oma loomale põletikuvastast valuvaigistit või paratsetamooli. See on väga levinud ja väga ohtlik. Kassidel on paratsetamool eluohtlik juba ühest väiksest tabletist.
Millest jutt käib
Kodune ravimikarp sisaldab tavaliselt:
- ibuprofeen (Ibumetin, Nurofen jt)
- paratsetamool (Panadol, Paracetamol jt)
- aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape
- diklofenak (Voltaren, ka geel!)
- naprokseen
Kõik need on koerale ohtlikud. Ka geel loeb: koer lakub selle nahalt maha.
Mis koera kehas juhtub
Ibuprofeen ja teised põletikuvastased kahjustavad mao ja soole limaskesta. Tekivad haavandid. Nähtav märk on oksendamine, sageli verine, ja must tõrvataoline väljaheide. Suurem annus lööb ka neerud rivist välja.
Paratsetamool koormab maksa. Koeral tekib nõrkus, isutus, kollakas silmavalge. See kahjustab ka punaseid vereliblesid, mistõttu igemed muutuvad pruunikaks või sinakaks ja hingamine kiireneb.
Kõige salakavalam osa: tunnused ei tule kohe. Koer võib mitu tundi tunduda täiesti normaalne, samal ajal kui kahju juba tekib. Sellepärast tuleb helistada kohe, mitte oodata, kuni midagi näha on.
"Aga ma andsin ainult veerandi tableti"
See juhtub kõigiga ja see ei ole põhjus end süüdistada. Kuid see on põhjus helistada.
Ütle loomaarstile:
1. mis ravim ja mis tugevus (vaata pakendilt) 2. mitu tabletti või milline kogus 3. mis kellaajal 4. koera kaal
Mida varem sa helistad, seda lihtsam on sekkuda. Ära kutsu ise oksendamist esile, sool ja muud kodused nipid teevad sageli rohkem kahju.
Mida siis teha, kui koeral on valu
Koertele on olemas omad valuvaigistid. Need on tõhusad ja ohutud, kui loomaarst arvutab annuse koera kaalu, vanuse ja tervise järgi. Vanemal koeral kontrollitakse enne sageli ka vereanalüüsiga, kuidas neerud ja maks toimivad.
Kuni sa arsti juurde saad:
- Rahu ja piiratud liikumine. Ära lase hüpata diivanile ega autosse.
- Libisemata pind. Vaip või matt sinna, kus koer tavaliselt tõuseb.
- Soe ja kuiv magamiskoht. Mitte tõmbetuule kätte.
- Lühikesed rihmajalutuskäigud tualeti jaoks, ilma mängu ja jooksuta.
- Kirjuta üles, millal valu on kõige hullem. See info on loomaarstile kullaväärt.
Koerad ei näita valu nii nagu meie
Alfred ei kiunu tingimata. Ta lihtsalt ei tule enam õhtul su kõrvale diivanile, sest hüpe teeb haiget. Või hakkab ta magama teises asendis. Või pöörab pead ära, kui katsud tema tagakäppa.
Vaikne koer ei tähenda valuta koera. Muutus harjumustes on sageli esimene ja ainus märk.
Ennetus, mis päriselt töötab
- Hoia kõik ravimid suletud kapis, mitte lauanurgal ega öökapil.
- Käekott põrandal on koera jaoks avatud pood. Riputa see konksu otsa.
- Kui kasutad valugeeli, pese käed enne koera silitamist ja kata ravitud koht.
- Kui külalised toovad ravimid kaasa, ütle see kohe välja.
- Hoia oma kliiniku number telefonis olemas, koos lähima ööpäevaringse valveni.
Inimese valuvaigisti ei ole koerale kunagi esimene abi. Üks kõne loomaarstile on alati kiirem ja odavam kui üks tablett.
See ei asenda loomaarsti. Kui sa kahtled, helista kliinikusse.