Talvel: käpad, teesool ja külm

Loom lonkab või jääb jalutuskäigul seisma ja tõstab käppa. Käppade lakkumine ja närimine kohe pärast õue tulekut. Padjandid on punetavad, kuivad või pragunenud, käppade vahel on jääpallid. Kass, kes käib õues, hoiab käppa maast lahus või raputab neid. Vanem koer tõuseb hommikul aeglasemalt ja on pärast külma jalutuskäiku kangem.

Vaata iga õuekäigu järel padjandid ja varvaste vahed üle: kas on pragusid, punetust, jääd või soolaterakesi. Jälgi, kas loom lakub ühte kindlat käppa rohkem kui teisi. Pane tähele, kui kaua ta üldse tahab õues olla ja kas ta hakkab värisema. Jälgi ka seda, mida loom õues suhu võtab: lompidest joomine on talvel eriti riskantne. Vanema looma puhul jälgi liikumist esimese poole tunni jooksul pärast koju tulekut.

Kui lonkamine ei kao 24 tunni jooksul või kordub iga kord pärast õues käimist. Kui padjandil on lahtine haav, sügav pragu või verejooks. Kui käpp on paistes, soe ja loom ei lase seda katsuda. Kui loom lakub sama kohta pidevalt ja nahk muutub niiskeks või haavandiliseks. Kui käpavahed on püsivalt punased ja ärritunud ka mitu päeva pärast talvist jalutuskäiku.

Helista KOHE kliinikusse, kui kahtlustad antifriisi (etüleenglükooli) joomist: see on eluohtlik mürgistus ja tunnused on tasakaalutus, joobnud olek, oksendamine, tugev joomine ja loidus, algul isegi mõne tunni jooksul. Samuti kohe kliinikusse, kui loom on tugevalt alajahtunud: kontrollimatu värisemine, mis lakkab ja asendub loidusega, jäine keha, apaatia, teadvusehäire. Erakorralised on ka krambid, hingamisraskus, korduv oksendamine pärast soola või kemikaalide lakkumist, verine okse või kõhulahtisus, kaua pissimata olek ning külmakahjustusega kude, mis on valge, hall, must või tundetu. Jääauku vajumine või muu õnnetus vajab alati kohest kontrolli, ka siis, kui loom näib korras.

Miks talv käppadele ei meeldi

Tänavatele laotatud sool ja jäätõrjekemikaalid teevad kaks asja korraga. Nad ärritavad märga nahka ja nad kuivatavad padjandeid. Lisaks tekivad karvaste käppade vahele jääpallid, mis tõmbavad karva pingule ja teevad iga sammu ebamugavaks.

Alfred näiteks tuleb õuest ja hakkab kohe käppa närima. Enamasti ei ole see kapriis. Sool kipitab ja jää tõmbab.

Kassid, kes käivad õues, saavad sama koorma, aga nad ei näita seda nii selgelt. Kass hoiab valu enda teada. Sinu vihje on see, et ta lakub käppa tavalisest rohkem või hoiab ühte jalga maast lahus.

Kolm asja, mis talvel käppa kahjustavad

Sool ja kemikaalid. Ärritavad nahka, kuivatavad padjandeid ja jõuavad lakkudes seedeteed mööda edasi. Suur kogus soola alla neelatuna teeb halba oksendamise ja janu kaudu.

Jää ja lumi. Jääpallid varvaste vahel, teravad jääservad, mis lõikavad padjandit. Külmunud lumekooriku serv on üllatavalt terav.

Külm ise. Padjandid taluvad üsna palju, aga kõrvaservad, saba ots ja isased suguelundid on õhukesed kohad, kus külmakahjustus algab kõige kergemini.

Mida teha enne õueminekut

• Lõika käppade karvad varvaste vahelt lühikeseks. See üksi vähendab jääpalle märgatavalt.
• Kui koer talub jalanõusid, kasuta neid. Paljud ei talu, ja see on täiesti okei.
• Käpasalv või vaha enne väljaminekut teeb padjandile õhukese kaitsekihi.
• Lühema karvaga ja väikest kasvu koerale on talvejope päris asi, mitte moeasi. Sama kehtib väga noorte, väga vanade ja haigete loomade kohta.

Mida teha pärast õuest tulekut

Loputa käpad leige veega. Just loputa, mitte ainult pühi: sool jääb rätiku alla varvaste vahele alles. Kuivata korralikult, ka varvaste vahelt. Niiske nahk vahel läheb kergesti punaseks.

Kui padjand on kuiv või kergelt pragunenud, aitab loomadele mõeldud käpasalv. Inimeste kreemid ei ole selleks tehtud.

Ja üks oluline asi: mitte kunagi ei anna loomale inimeste valuvaigisteid. Ei ibuprofeeni, ei paratsetamooli, ei aspiriini. Kassidele on paratsetamool surmav ka väikeses koguses ja koertele teeb NSAID kiiresti maohaavandeid. Kui loomal on valus, helista kliinikusse ja küsi, mida teha.

Antifriis on talve kõige ohtlikum asi

Autode jahutusvedelik on magus. Loomad joovad seda vabatahtlikult ja väike lomp parkla asfaldil on piisav. Mürgistus tabab neere ja kassil piisab väga väikesest kogusest.

Kui näed, et loom joob parklas või garaaži juures lompi, või kui ta muutub pärast õuet joobnud olekus, koperdab ja oksendab, siis helista kohe kliinikusse. Siin loeb iga tund. Ära oota hommikuni.

Kui kaua õues olla

Ühte numbrit ei ole. Vaata looma, mitte kraadiklaasi. Kui koer tõstab käppasid, jääb seisma, pöörab koju poole või hakkab värisema, on aeg minna. Karvane suurt kasvu koer talub tunde, väike lühikarvaline koer mõnda minutit.

Küsimus ei ole ainult käppades. Külm kirjutab talvel liikumise ümber: paks lumi, libe jää ja kange lihas on koos hea retsept väänamiseks. Vanem loom ja liigesevaevustega loom on külmaga kangem. Talvel tasub eelistada rohkem lühikesi käike ühe pika asemel ning teha algus rahulikult, et lihased jõuaks soojaks.

Kass, kes tavaliselt käib õues, tahab talvel sageli ise vähem väljas olla. See on mõistlik otsus ja tema seda lubada.

Lühidalt

Loputa käpad, vaata padjandid üle, hoia jalutuskäigud lühemad ja tea, kus on lähim kliinik. Enamik talviseid käpahädasid on väikesed ja mööduvad. Antifriis ja tugev alajahtumine ei ole ning need vajavad kohest abi.