Kass ei söö - kui kaua võib oodata?

Toit jääb kaussi puutumata või kass tuleb sööma, nuusutab ja läheb ära. Mõni kass istub kausi juures ja näugub, aga ei söö. Vaata ka, kas kass võtab suhu ja laseb siis toidu maha, sööb ainult vedelikku, teeb süües pead viltu, ajab lõuga liigutades ilastavat sülge või tõmbub kappi peitu. Kaalulangus paistab kassi puhul kõige varem selgroo ja puusanukkide teravnemisena.

Pane kirja täpne kellaaeg, mil kass viimati kindlalt sõi, ja kui palju. Mõõda söödud kogus grammides või vähemalt kausi kaupa, sest "natuke näppis" ei ütle midagi. Jälgi joomist, liivakastis käimist (nii pissi kui kaka), oksendamist, aktiivsust ja seda, kas kass ennast puhastab. Kaalu kassi kodus paar korda nädalas sama kaaluga. Mitme kassi peres pane kausid eraldi, muidu ei tea, kes tegelikult sööb.

Broneeri aeg, kui täiskasvanud kass ei ole 24 tunni jooksul praktiliselt midagi söönud või kui isu on kaks-kolm päeva selgelt langenud. Mine ka siis, kui kass tahaks süüa, aga ei suuda: näriv ja poolelt jättev söömine viitab tavaliselt valule suus. Kindlasti loomaarsti juurde, kui söömata jätmisega käib kaasas kaalulangus, halb kasukas, kõhulahtisus, korduv oksendamine, tavapärasest palju rohkem joomine või kass on vanem kui 10 aastat. Kutsikaealised kassipojad ja rasedad või imetavad emased ei kannata paastu üldse: nendega mine samal päeval.

Helista KOHE kliinikusse, kui: kass ei ole söönud üle 24 tunni ja on loid, peidus või ei reageeri; kass ei ole 12 tunni jooksul üldse söönud ega joonud; kass käib korduvalt liivakastis, aga uriin ei tule või tuleb tilkhaaval või on verine (isasel kassil eluohtlik, tunnid loevad); kass on üle 24 tunni pissimata; korduv oksendamine, verine okse või väljaheide; hingamisraskus või lahtise suuga hingamine; kollakas silmavalge, igemed või kõrvasisu; krambid; kokkuvarisemine; keha jahtumine; kahtlus mürgistusele, taimele, niidile või ravimile; vigastus või kukkumine. Ära anna kassile mitte kunagi inimeste valuvaigisteid: paratsetamool ja ibuprofeen on kassile surmavad juba ühest tabletist.

Miks kassi puhul kell tiksub kiiremini

Koer võib ühe päeva isutust olla ja mitte midagi hullu ei juhtu. Kass on teine lugu. Kassi ainevahetus on ehitatud pideva väikeste portsjonite söömise peale. Kui toit lakkab, hakkab keha rasva maksa saatma, aga kassi maks ei suuda seda kiiresti töödelda. Tekib seisund, mida nimetatakse maksa rasvumiseks (hepaatiline lipidoos). See võib alata juba mõne päevaga, eriti ülekaalulisel kassil, kes kaotab järsku isu.

Seetõttu on kassi söömata jätmine alati signaal, mitte tuju.

Praktiline ajaskaala

Kuni 12 tundi. Üks vahelejäänud söögikord ei ole veel paanika. Kui kass on muidu elav, mängib, joob ja käib liivakastis, jälgi ja paku midagi lõhnavat.

12-24 tundi. Nüüd hakka tegutsema. Paku sooja märgtoitu, kanapuljongita keedetud kana või seda maiust, mida kass alati tahab. Kui ka see ei lähe peale, broneeri loomaarsti aeg.

Üle 24 tunni. Täiskasvanud kass, kes pole ööpäeva jooksul midagi söönud, vajab loomaarsti vaatamist. Ära oota nädalavahetuse lõppu.

Üle 48 tunni. See ei ole enam ootamise koht. Isegi kui kass tundub rahulik, on keha juba kompensatsioonirežiimis.

Kassipoeg, rase või imetav emane, krooniliselt haige või väga vana kass. Neil on varu peaaegu olematu. Söömata jätmine sama päeva jooksul tähendab sama päeva kõnet kliinikusse.

Kaks väga erinevat asja

On suur vahe, kas kass ei taha süüa või ei saa süüa.

Ei taha: toit ei huvita, kass ei tule kausi juurde, nuusutab ja pöördub ära. Tavaliselt tähendab see, et kuskil mujal kehas on midagi paigast: iiveldus, valu, palavik, neeruprobleem, stress.

Ei saa: kass tuleb kausi juurde, on selgelt näljane, aga võtab toidu suhu ja laseb maha, sööb ainult ühelt poolt, ilastab või lööb pead. See viitab enamasti suule. Hambakivi, igemepõletik, murdunud hammas või haavand keeles teevad söömise valusaks. Kassi suus võib olla tõsine põletik ka siis, kui väljast paistab kõik korras, sest kass ei näita valu.

Mõlemal juhul on vastus loomaarst, aga see tähelepanek aitab tal kiiremini õiges suunas otsida.

Sagedasemad põhjused, mida omanik ise ei näe

• valu suus või hambajuures
• iiveldus mao- või soolehäda tõttu
• neerude töö halvenemine, mis algab sageli rohke joomise ja kaalulangusega
• võõrkeha soolestikus, näiteks niit, pael või mänguasja tükk
• palavik või põletik
• kilpnäärme või muu hormooni häire vanemal kassil
• kuseteede ummistus isasel kassil (see on hädaolukord)
• stress: kolimine, uus loom, uus inimene, muudetud liivakasti asukoht

Mida kodus teha, kuni aeg käes on

Soojenda märgtoit kehatemperatuurini. Lõhn on kassi jaoks pool isu. Paku väikeseid koguseid tihedamalt, mitte täis kaussi. Anna süüa vaikses kohas eemal koerast ja liivakastist. Kui kass on harjunud ühe kindla toiduga, ära hakka just praegu uut sorti sisse tooma.

Mida mitte teha:

• ära sunni süstlaga toitu suhu, see võib tekitada toidu vastu püsiva vastumeelsuse ja hingamisteedesse sattumise ohu
• ära näljuta "et isu tuleks tagasi"
• ära anna inimeste ravimeid, ka mitte veerandit tabletti; paratsetamool ja ibuprofeen tapavad kassi
• ära anna teiste loomade jaoks kirjutatud retseptiravimeid

Mida loomaarstile kaasa võtta

Ütle täpselt, millal kass viimati sõi ja mida. Ütle, kui palju ta kaalus varem ja kui palju nüüd. Räägi joomisest, liivakastist, oksendamisest ja sellest, kas kass on kodus üksi või teistega. Kui oksendas, tee foto. Kui liivakastis oli veri, tee foto. Need pisiasjad kiirendavad asja rohkem kui miski muu.

Lühidalt

Üks vahelejäänud söögikord on tähelepanu koht. Ööpäev söömata on loomaarsti koht. Kaks ööpäeva söömata on kiire koht. Ja kui kass on lisaks loid, peidus, ei pissi või oksendab, siis ei loe enam kell, vaid see, kui kiiresti sa kliinikusse helistada jõuad.