Kassil on kärnad või kiilaskohad: mida see tähendab?

Silitades tunned kassi kaelal, kuklas või seljal krobelisi teratera-suurusi kärnu. Või märkad, et mõnes kohas on karv hõredaks jäänud: kõhualune, reite sisekülg, küljed. Nahk võib olla punetav, ketendav või hoopis täiesti terve ja lihtsalt karvutu. Kass võib end sagedamini lakkuda, kratsida, pead raputada või äkitselt hüpelda, nagu miski hammustaks.

Vaata kord päevas läbi: kas laik on suurenenud, kas kärnu tuleb juurde, kas nahk on punane, paks või haiseb. Kammi kassi valge paberi kohal ja otsi kirbumusta (mustad terad, mis niiskena määrivad punakaks). Jälgi, kas kass lakub ennast rohkem kui varem, eriti kui ta teeb seda peidus. Pane tähele söögiisu, joomist, tuju ja seda, kas majapidamises on midagi muutunud: uus loom, kolimine, remont, liivakasti asukoht. Kirjuta üles, millal laik tekkis. See info aitab loomaarsti väga.

Broneeri vastuvõtt, kui kärnad või kiilaskohad püsivad üle nädala või suurenevad, kui nahk on punetav, paks, märg või haisev, kui kass kratsib end verele, kui karv langeb sümmeetriliselt mõlemalt küljelt, kui kiilaskohad on ümarad ja ketendavad (võib olla seennakkus, mis kandub ka inimesele), kui perekonnas on kellelgi tekkinud sügelevad laigud nahale, või kui koos nahaprobleemiga on kass kaalus alla võtnud, rohkem joonud või muidu tuimaks jäänud. Kirbutõrjet tasub uuendada niikuinii, aga kui tõrje on tehtud ja sügelemine jätkab, on põhjus mujal.

KOHE kliinikusse helista, kui: kassil on lahtine haav, mis veritseb või on selgelt mädane ja turses; nahaalune paistetus on kuum ja valus ning kass on loid või palavikus; kass keeldub söömast, on apaatne või varjab end; nahakahjustus tekkis pärast õnnetust, hammustust või põletust; kass on sügelemise tõttu nii rahutu, et ei saa üldse puhata. Enamik kärnu ja kiilaskohti ei ole hädaolukord, kuid loidus, palavik ja söömisest keeldumine on alati kiireloomulised.

Mis need kärnad üldse on

Kui kassi kaelal ja seljal on hulk pisikesi krobelisi kärnu, nimetavad loomaarstid seda miliaarseks dermatiidiks. See ei ole diagnoos, vaid tunnus. Umbes nagu köha inimesel: näitab, et midagi ärritab nahka, aga ei ütle mida.

Kiilaskoht on sama lugu. Karv võib olla välja langenud, aga sageli on see hoopis kassi enda poolt maha lakutud. Kassi keel on nagu peen liivapaber. Paar päeva järjekindlat lakkumist ja karv on lühike nagu pügatud.

Kõige sagedasemad põhjused

Kirbud. Eesti oludes number üks, ka puhtal toakassil. Kirp võib tulla majja inimese püksisääre või teise looma seljas. Osadel kassidel tekib kirbusülje suhtes allergia: piisab ühest hammustusest, et nahk hakkaks nädalaks sügelema. Nii et kirpe ei pea sa nägema. Tüüpiline muster on just kael, kukal ja saba juur.

Toiduallergia või keskkonnaallergia. Sügelemine on siis sageli näol, kaelal ja kõhu all. Kevadel ja sügisel võib see hooajaliselt tugevneda.

Seennakkus ehk sõõrik. Ümarad, ketendavad ja karvutud laigud, sageli peas ja käppadel. Ei pruugi üldse sügeleda. Oluline: see kandub ka inimesele, eriti lastele. Kui kahtlustad, mainib seda loomaarstile juba telefonis.

Puukparasiidid ja kõrvalest. Kõrvalest ajab kassi pead raputama ja kõrvu kratsima, kärnad tekivad kõrvatagusesse.

Stress ja ülelakkumine. Mõni kass reageerib pingele just lakkumisega. Klassikaline pilt on sümmeetriline karvutu triip kõhu all või reite sisekülgedel, nahk ise täiesti terve. Põhjuseks võib olla uus loom, kolimine, liivakasti muutus või ka valu kuskil mujal kehas.

Valu. Kass võib lakkuda just selle koha kohalt, kus tal on põiepõletik või liigesevalu. Kiilaskoht alakõhul väärib alati tähelepanu, eriti kui koos sellega käib sagedasem liivakastis käimine.

Mida sa kodus teha saad

Tee kirbukontroll. Kammi peene kammiga selga ja saba juurt valge paberi või niiske salvrätiku kohal. Kui mustad terad määrivad punakaks, on need kirbumustus.

Uuenda parasiiditõrjet ja tee seda kõigile majas olevatele loomadele korraga, mitte ainult sellele, kes sügeleb. Kasuta ainult kassidele mõeldud preparaati. Koerte kirbutõrje võib kassile olla mürgine.

Pane kirja ajajoon. Millal algas, kas on hullemaks läinud, mis muutus enne seda majapidamises või toidus.

Tee foto. Nahamuutused muutuvad päevadega ja loomaarstil on abiks näha, milline see nädal tagasi välja nägi.

Mida mitte teha

Ära anna kassile inimeste ravimeid. See on tõsine asi: paratsetamool on kassile eluohtlik ka väikeses koguses, sest kassi maks ei suuda seda lagundada. Sama kehtib ibuprofeeni ja muude valuvaigistite kohta. Eesti uuringus tunnistas 13,4% omanikest, et on lemmikule inimeste valuvaigistit andnud. Kassi puhul võib see lõppeda surmaga.

Ära määri haavale inimeste salve ega kortisoonikreemi. Kass lakub selle alla ja neelab.

Ära pese kassi inimese šampooniga. See lõhub naha kaitsekihi ja teeb sügelemise hullemaks.

Ära oota kuu aega. Krooniline sügelemine on kassile piinav ja mida kauem nahk on kahjustatud, seda lihtsamini lisandub bakteriaalne põletik.

Mida loomaarst teeb

Tavaliselt algab asi kammimisest ja naha vaatlusest, sageli tehakse kleeplindi- või kraapeproov ja vahel seenkultuur. Kui kirbud ja parasiidid on välistatud, tuleb kõne alla toiduproov või allergia uurimine. Ravi sõltub täielikult põhjusest, seepärast ei ole mõtet ise midagi apteegist proovida.

Hea uudis on see, et enamik nahamuresid saab kontrolli alla. Enamasti on põhjus banaalne ja lahendatav, kui see üles leida.