Kassi kõrvad sügelevad: mida see tähendab ja millal loomaarsti juurde?

Kass kratsib kõrva tagumise jalaga, hõõrub pead vastu mööblit või põrandat, raputab pead või hoiab seda kergelt viltu. Kõrvalestal võib olla kriimustusi või kärnu, kõrvakäigus tumepruun, must või kollane eritis. Sageli on tunda ebameeldivat, magushaput lõhna. Mõni kass ei lase enam pead paitada ja tõmbub eemale, kui kõrva puudutad.

Jälgi, kas kratsimine on üks kõrv või mõlemad, kui sageli see kordub päeva jooksul ja kas eritise hulk suureneb. Vaata, kas kõrvalest on punetav või paksenenud ja kas kass raputab pead ka siis, kui ta muidu rahulikult lebab. Pane tähele, kas ta sügeleb ka mujalt: lõua alt, kaelalt, kõhult. Jälgi söögiisu, aktiivsust ja seda, kas ta reageerib helidele nagu varem. Kirjuta üles, millal sügelemine algas, sest see aitab loomaarstil palju.

Broneeri vastuvõtt, kui kratsimine kestab üle 1-2 päeva ega taandu, kui kõrvas on nähtav eritis või halb lõhn, kui kõrvalest on punetav, paistes või kriimustatud, või kui kass ei luba kõrva puudutada. Samuti siis, kui sügelemine kordub aina uuesti, kuigi vahepeal näib mööduvat, või kui kodus on mitu looma ja rohkem kui üks neist kratsib. Ära topi kõrva vatitikku ega vala sisse omal algatusel tilku, mis on ostetud teise looma jaoks või jäänud eelmisest korrast alles.

Helista kliinikusse KOHE, kui kassi pea on selgelt viltu ja ta kaotab tasakaalu, kõnnib ringiratast või kukub külili. Samuti kohe, kui silmad liiguvad kontrollimatult edasi-tagasi, kass oksendab korduvalt koos tasakaaluhäirega, on äkitselt loid ja apaatne, tal on palavik, kõrvast tuleb verd või tugev valu ei lase teda üldse puudutada. Kohene abi on vajalik ka krampide korral või kui kass on kõrvasügeluse kõrval äkki jäänud pissimata. Kui kass on saanud kõrvatilku või ravimit, mis ei ole talle määratud, või mõnda inimeste valuvaigistit, on see mürgistuskahtlus ja vajab kohest kontakti kliinikuga.

Miks kass kõrvu kratsib

Kassi kõrv on kitsas, sügav ja niiske. Kui sinna tekib põletik või asub sisse parasiit, hakkab see kohe häirima. Kass ei saa öelda, et kõrvas pistab, seega ta kratsib, raputab pead ja hõõrub end vastu asju.

Kõige tavalisemad põhjused on need.

Kõrvalestad. Väga levinud, eriti noortel kassidel ja neil, kes on tulnud varjupaigast, tänavalt või elavad mitme looma peres. Iseloomulik on tumepruun kuni must, kohvipaksu meenutav eritis mõlemas kõrvas ja väga tugev sügelemine. Kõrvalestad kanduvad loomalt loomale, nii et sageli tuleb ravida kõiki kodus elavaid loomi.

Kõrvapõletik. Kõrvakäigus vohavad bakterid või pärmseened. Eritis on siis pigem kollane, määrdunudpruun või kreemjas ja lõhn on selgelt halb. Kass võib hoida pead viltu ja kõrv on puudutamisel valus.

Allergia või nahaprobleem. Kui kass sügeleb korduvalt ja lisaks kõrvadele ka lõua alt, kaelalt või kõhult, võib põhjus olla laiem naha ülitundlikkus. Sel juhul on kõrv ainult üks koht, kus probleem välja lööb, ja pelgalt kõrvatilgad ei anna püsivat tulemust.

Võõrkeha või kasvaja. Kui kratsib ainult üks kõrv ja väga järsku, tasub mõelda ka sellele, et kõrvakäiku on midagi sattunud või seal on kasvanud polüüp. See vajab kindlasti vaatamist.

Kirbud. Kirbud kogunevad meelsasti pea ja kaela piirkonda. Kontrolli karva juuri, eriti kaela taga ja saba juurest.

Miks põhjust ei saa kodus ära arvata

Erinevad põhjused näevad väljast üsna sarnased välja, aga ravi on erinev. Kõrvalestade vastu vajab kass parasiidiravimit. Pärmseente vastu on vaja hoopis teist toimeainet. Kui aluseks on allergia, tuleb tegeleda ka sellega, muidu tuleb sügelemine ikka tagasi.

Loomaarst vaatab kõrva otoskoobiga ja võtab eritisest proovi mikroskoobi jaoks. See on kiire ja annab vastuse kohapeal. Just seepärast tasub minna enne, kui hakkad ise midagi kõrva panema: puhastatud kõrvast on proovi võtta palju keerulisem.

Mida kodus mitte teha

• Ära topi kõrva vatitikku. Kassi kõrvakäik on L-kujuline. Tikuga lükkad mustuse ainult sügavamale ja võid vigastada kuulmekile.
• Ära kasuta teise looma tilku ega eelmisest korrast alles jäänud ravimit. Kui kuulmekile on katki, võivad mõned toimeained kahjustada kuulmist.
• Ära anna kassile mitte kunagi inimeste valuvaigisteid. Paratsetamool ja ibuprofeen on kassile eluohtlikud juba väikeses koguses. Eesti uuringus tunnistas 13,4% omanikest, et on andnud loomale inimeste põletikuvastast ravimit või paratsetamooli. Kassi maks ei suuda neid lagundada ja tagajärg võib olla surmav. Kui see on juba juhtunud, helista kohe kliinikusse.
• Ära oota, et möödub ise. Ravimata kõrvapõletik võib liikuda sügavamale ja jõuda sisekõrvani. Siis tulevad mängu tasakaaluhäired ja pea viltu hoidmine, mille ravi on juba oluliselt pikem.

Mida saad ette valmistada enne vastuvõttu

Tee kõrvast telefoniga paar pilti või lühike video, kuidas kass kratsib. Kliinikus kass sageli ei näita, mida kodus. Pane kirja, millal sügelemine algas, kas see on üks või mõlemad kõrvad, kas kodus on teisi loomi ja kas kass käib õues. Nimeta kindlasti kõik, mida oled ise kõrva pannud, ja millal ta viimati sai parasiiditõrjet.

Kordumise vältimine

Kui põhjus on selgunud ja ravi tehtud, aitab kordumist ära hoida regulaarne parasiiditõrje ning kõrvade rahulik silmapiiri hoidmine: vaata kõrva sisse kord nädalas, kui kass on lõõgastunud. Terve kõrv on kahvaturoosa, kuiv ja praktiliselt lõhnatu. Kerge vaha on normaalne.

Kui loomaarst on määranud puhastuslahuse, kasuta täpselt nii, nagu näidati. Vahel piisab paarist korrast kuus, vahel ei ole puhastust üldse vaja. Liigne toimetamine tervete kõrvadega võib ise ärritust tekitada.