Koer lakub käppa pidevalt - mida see tähendab?

Märkad, et koer lakub, närib või imeb üht kindlat käppa - sageli õhtuti või siis, kui tuba on vaikne. Karv käpa peal muutub pruunikaks või roostekarva, nahk käppade vahel punetab, tekib niiske lõhn. Mõni koer lonkab kergelt või ei lase käppa katsuda. Sa võid kuulda lakkumist enne kui seda näed: rütmiline nätsutav heli diivani kõrvalt.

Jälgi, kas lakutakse üht käppa või mitut. Üks käpp viitab pigem kohalikule probleemile (võõrkeha, haav, küüs, valu), mitmed käpad pigem allergiale või nahaprobleemile. Vaata varvaste vahele, padjandite alla ja küüne juurde: kas on punetust, lõhet, turset, kleepuvat eritist, okast või jääsoola jääke. Kontrolli küünte pikkust. Pane tähele, millal lakkumine tekib - pärast jalutuskäiku, pärast söömist, õhtul üksi jäädes. Kirjuta üles, mitu päeva see on kestnud. Foto käpast telefonis aitab loomaarstil võrrelda.

Broneeri vastuvõtt, kui lakkumine on kestnud üle nädala või kordub pidevalt; kui nahk on punetav, paks, niiske või haavaline; kui käpa vahelt tuleb ebameeldivat lõhna või eritist; kui koer lonkab, ei lase käppa puudutada või küüne juur on turses; kui lakkumine segab magamist. Samuti siis, kui lakkumine on tekkinud koos kõrvapõletikuga või kere sügelemisega - need käivad tihti koos.

Helista kliinikusse kohe, kui käpp on äkitselt tugevalt turses ja kuum, verejooks ei taha peatuda, käpast paistab välja võõrkeha või sügav lõikehaav, või koer ei toeta jalale üldse. Kohe ka siis, kui koer on loid ja apaatne, tal on kõrge palavik, ta väriseb valust või punetus ja turse levib jalast ülespoole kiiresti (tundide jooksul). Muidu ei ole käpalakkumine erakorraline seisund, vaid asi, mis vajab plaanilist vastuvõttu.

Lakkumine on sümptom, mitte harjumus

Koerad lakuvad end puhtaks, see on normaalne. Aga kui üks käpp on pidevalt märg ja karv selle peal on pruunikaks värvunud, siis ei ole see enam pesemine. See on märk, et miski sügeleb, valutab või teeb koerale ärevust.

Oluline nüanss: lakkumine ise muudab olukorra hullemaks. Süljest jääb nahk pidevalt niiskeks, niiske nahk on bakteritele ja pärmseentele hea kasvupinnas, põletik sügeleb veel rohkem ja koer lakub veel rohkem. Nii tekib ring, mis ei katke iseenesest. Just sellepärast tasub tegutseda enne, kui käpp on juba haavaline.

Kõige sagedasemad põhjused

Allergia või atoopiline nahk. Kõige tavalisem seletus, kui lakutakse mitut käppa ja sügeleb ka kõrvad, kubemealune või kõht. Käpad on koeral kokkupuutepind kogu maailmaga, seega tulevad õietolm, tolmulestad ja rohu ärritus sealt kõige varem välja. Sesoonne muster (kevad-suvi hullem) viitab keskkonnaallergiale.

Sekundaarne nahapõletik. Punetav, niiske, magusa või rääsunud lõhnaga nahk varvaste vahel tähendab tavaliselt, et bakterid või pärmseened on juba juurde tulnud. Seda ei saa kodus pesuga ära - see vajab loomaarsti hinnangut ja sihitud ravi.

Võõrkeha või vigastus. Okas, klaasikild, kõrretükk, murdunud küüs, lõhenenud padjand. Klassikaline muster: koer hakkas järsku üht käppa lakkuma ja lonkab veidi.

Talv ja teesool. Eesti talvel on jäätõrjesool ja jääkruus käppadele karm. Sool ärritab varvaste vahet, kruus teeb mikrolõikeid. Käppade loputamine leheveega pärast jalutuskäiku ja kuivaks patsutamine aitab palju.

Valu jalas või liigeses. Koer lakub sageli sealt, kus valutab, ja mitte alati täpselt valukoha peal. Kui vanem koer hakkab lakkuma kindlat kämmalt või randmepiirkonda ja liigub jäigemalt, tasub liigeseid üle vaadata.

Igavus ja stress. Osa koeri lakub siis, kui neil ei ole midagi teha või kui nad on ärevad. Aga see ei ole esimene oletus, vaid see, mis jääb üle siis, kui keha pool on läbi vaadatud. Vale järjekord tähendab, et päris põhjus jääb ravimata.

Mida saad kodus teha

Oletame, et Alfred lakub paremat esikäppa juba neljandat päeva. Mõistlik samm on:

1. Vaata käpp korralikult üle heas valguses, aja varbad laiali ja vaata iga vahe. 2. Loputa käpp leheveega, kuivata korralikult, ka varvaste vahelt. 3. Kontrolli küünte pikkust ja seda, kas mõni küüs on murdunud. 4. Tee foto ja märgi kalendrisse päev, mil lakkumine algas. 5. Paku hammustamiskindlat tegevust: nuhutamismatt, külmutatud maiustäidis, koolitusmäng. Kui lakkumine kaob täielikult siis, kui koeral on tegevust, aga naaseb kohe pärast, ütle see loomaarstile - see on kasulik info.

Mida mitte teha

Ära anna inimeste valuvaigisteid. Ibuprofeen, diklofenak, paratsetamool ja aspiriin ei ole koerale ohutud. Paratsetamool on eriti ohtlik kassidele, kellele juba üks tablett võib olla surmav, aga ka koerale võib see teha maksakahjustust. Eesti uuringus tunnistas 13,4% omanikest, et on andnud loomale NSAID-i või paratsetamooli. See on liiga palju. Kui koer tundub valus, on lahendus loomaarsti määratud loomale mõeldud ravim, mitte kodune ravimikapp.

Ära kasuta inimeste nahakreeme ja salve mõtlemata. Koer lakub need alla. Osa neist on ärritavad või mürgised.

Ära pese käppa desinfitseeriva vahendi või piiritusega. See kuivatab ja ärritab nahka, mis on juba katki.

Ära jäta lakkumist "ootama, kas läheb ise ära", kui nahk on juba niiske ja punetav. Selles faasis läheb see tavaliselt hullemaks, mitte paremaks.

Mida loomaarst teeb

Tavaliselt vaadatakse käpp üle, vajadusel võetakse nahalt kaabe või teip, et vaadata mikroskoobi all, kas mängus on bakterid või pärmseened. Kui kahtlus on võõrkehale või liigesevalule, võib vaja minna pildistamist. Allergiakahtluse puhul on eesmärk kõigepealt põletik maha saada ja alles siis põhjust jahtida. Vastus tuleb harva ühe visiidiga, aga esimene visiit katkestab lakkumisringi - ja see ongi kõige olulisem samm.

Lühidalt

Üks päev lakkumist on tähelepanek. Nädal lakkumist on põhjus vastuvõtule minna. Punetav, niiske ja haisev käpp või lonkamine tähendab, et oota ei ole enam mõtet.