Koera kõht koriseb ja ta ei söö - mida see tähendab?
Kõhukorin koos söögiisu kadumisega on koertel sage ja enamasti mööduv, aga mõnikord on see esimene märk millestki tõsisemast. Siin on, mida kodus jälgida ja millal loomaarsti juurde minna.
Äratundmine
Kuuled koera kõhust valju korinat või vulinat, mõnikord isegi teisest toast. Söögikausist käib mööda või nuusutab ja läheb ära. Võib rohkem limaskesta neelata, huuli limpsida, rohtu süüa või lamada kõhuli, tagumik püsti ja rind vastu maad. Mõni koer muutub vaikseks ja otsib jahedat kohta.
Mida kodus jälgida
Jälgi, kas koer joob normaalselt. Vaata, kas väljaheide tuleb ja milline see on: kõva, pehme, vesine, verine või hoopis puudub. Loe, mitu korda ta oksendab ja kas okse sisus on toitu, kollast vahtu, verd või võõrkehi. Pane tähele, kas ta on ikka mänguhimuline või lihtsalt lamab. Kompi kõhtu õrnalt: kas ta tõmbub eemale või kaebab. Kaalu vajadusel iga päev, väikese koera puhul on kaalulangus kiiresti näha. Vaata igemete värvi: normaalne on roosa, mure märk on kahvatu, valge või hallikas.
Millal loomaarsti juurde
Helista kliinikusse, kui täiskasvanud koer ei ole söönud üle 24 tunni või kui söögiisu on nõrk kaks päeva järjest. Kutsika, väikest tõugu koera, vanuri või kroonilise haigusega koera puhul on piir lühem: 12 tundi ilma söömata on juba põhjus nõu küsida. Mine ka siis, kui kõhulahtisus või oksendamine kestab üle 24 tunni, kui koer kaotab kaalu, joob märgatavalt rohkem või vähem kui tavaliselt, kui kõht tundub pinges või valulik või kui ta on hiljuti võinud alla neelata midagi sobimatut. Kui koer võtab pidevalt ravimeid, teavita loomaarsti kohe, kui söömine lõpeb.
Millal on erakorraline
Helista KOHE kliinikusse, kui: koer üritab oksendada, aga midagi ei tule, ja kõht on paistes ja pinges (elu ohustav puhitus); okses või väljaheites on verd või väljaheide on must ja tõrvajas; oksendamine on pidev ja koer ei suuda vett sees hoida; koer on loid, apaatne, ei tõuse üles või on teadvus hägune; igemed on kahvatud, valged või sinakad; on krambid; hingamine on raske; kahtlustad mürgistust või võõrkeha allaneelamist; palavik on kõrge; koer nutab valust või ei lase kõhtu puudutada. Kutsikal on ohumärk ka nõrkus ja värisemine ilma söömata, sest veresuhkur langeb kiiresti.
Miks kõht koriseb?
Kõhukorin on soolestiku liikumise heli. Kui soolestikus liigub gaas koos vedelikuga, tekib vulin. Väike korin on täiesti normaalne, eriti tühja kõhuga hommikul või vahetult enne söömist.
Valjuks ja pidevaks muutub see siis, kui soolestikus on rohkem gaasi või kui soolestik liigub kiiremini kui tavaliselt. See juhtub näiteks pärast kiiret söömist, toidu vahetust, prügikastist leitud maiuse järel või kui koer on midagi ärritavat alla neelanud.
Miks söögiisu kaob?
Koer ei ole inimene, kes jätab söögi vahele halva tuju pärast. Kui koer keeldub toidust, on selleks tavaliselt põhjus. Sagedasemad on:
- Kõhu ärritus. Uus toit, liiga palju maiuseid, rasvane amps laualt, õuest leitud toit.
- Iiveldus. Iiveldav koer limpsib huuli, neelab tühja suuga ja pöörab pea toidust ära.
- Valu. Kõhuvalu, aga ka hambavalu või seljavalu võib söömise lõpetada.
- Stress. Kolimine, uus pereliige, üksijäämine, ilutulestik.
- Midagi tõsisemat. Võõrkeha soolestikus, kõhunäärme põletik, nakkus, ainevahetushaigus.
Üksik vahelejäänud söögikord tervel ja rõõmsal koeral ei ole hädaolukord. Söögiisu kadumine koos loiduse, oksendamise või kõhulahtisusega on hoopis teine jutt.
Mida kodus teha
Anna kõhule puhkust, aga mitte kaua. Täiskasvanud koer talub 6-12 tundi ilma toiduta hästi. Vett peab kogu aeg saada olema. Kutsikat ega väikest tõugu koera ära tühja kõhuga hoia, nende veresuhkur langeb kiiresti.
Paku vett väikeste portsjonitena. Kui koer joob korraga suure koguse ja oksendab selle välja, proovi väiksemat kogust sagedamini.
Kui söögiisu naaseb, alusta väikeste portsjonitega. Kerge ja tuttav toit, väike kogus, mitu korda päevas. Ära anna korraga tavapärast portsjonit.
Võta maiused ja närimiskondid ajutiselt ära. Nii näed selgemini, mis toimub.
Ära anna inimeste ravimeid. Ei ibuprofeeni, ei paratsetamooli, ei diklofenakki, ei muid valuvaigisteid ega kõhurohte. Eestis on üsna suur osa loomaomanikke seda proovinud ja tagajärjed võivad olla rasked: mao verejooks, neerukahjustus, maksakahjustus. Kassidel on paratsetamool otseselt surmav. Koerale määrab ravimi ainult loomaarst.
Millal on aeg lõpetada ootamine
Alfredi näitel: kui ta hommikul kaussi ei puutu, aga viskab pärast pallile järele ja teeb normaalse jalutuskäigu, siis vaatad õhtut. Kui õhtul on sama lugu ja ta lamab enamiku päevast, siis helistad kliinikusse ega oota järgmist hommikut.
Selge piir on siin: kui koer ei söö, aga on muidu ergas, on aega jälgida. Kui koer ei söö ja on loid, ei ole aega jälgida.
Mida loomaarstile öelda
Pane enne helistamist kirja:
- millal koer viimati sõi ja kui palju
- millal viimati oksendas ja mida
- millal viimati oli väljaheide ja milline see oli
- kas ta joob ja urineerib
- kas ta on saanud midagi ebatavalist: uut toitu, luud, mänguasja tükke, prügi, kompostit
- millised ravimid või lisandid tal kasutusel on
See info kiirendab uuringut päriselt. Sageli aitab see loomaarstil kohe otsustada, kas vaja on pilti kõhust või piisab vereproovist.
Kuidas kordumist vältida
Vaheta toitu järk-järgult, umbes nädala jooksul, segades uut vana hulka. Hoia prügikast suletud ja kompost kättesaamatu. Ära anna lauast rasvaseid tükke. Kui koer sööb liiga kiiresti, aitab aeglustav kauss või söögi jagamine kaheks-kolmeks korraks päevas. Ussirohtu anna vastavalt loomaarsti soovitusele, sest parasiidid on koertel tavaline korduva kõhuhäda põhjus.
Ja kui su koeral on kõhuprobleem juba kolmandat korda paari kuu jooksul, ei ole see enam juhus. Siis tasub minna põhjust otsima, mitte iga kord uuesti oodata.
See ei asenda loomaarsti. Kui sa kahtled, helista kliinikusse.