Koeral on verine uriin: mida see tähendab ja mida teha?

Uriin on roosakas, punakas, pruunikas või selles on nähtavad verehüübed. Vahel märkad verd alles heledal lumel, vaipal või koera magamiskohal. Sageli kaasneb sagedane kükitamine, pingutamine, väikesed uriinilombid, lakkumine suguelundite piirkonnas või rahutus.

Pane kirja, millal verd esimest korda nägid ja kas veri on iga kord või ainult mõne korra. Jälgi, kas koer saab üldse pissida ja kui palju korraga tuleb. Vaata, kas ta pingutab, kiunub või on kükitamisel ebamugav. Jälgi joomise kogust, isu, energiat ja kehatemperatuuri tunnetust (kas ta on loid, väriseb). Mõtle, kas ta on saanud kätte mingit ainet, rotimürki, sibulat, uut ravimit või on saanud löögi või kukkumise. Kui saad, kogu puhtasse anumasse värske uriiniproov ja hoia külmkapis kuni loomaarsti visiidini.

Helista loomaarstile juba esimese verise uriini päeval ja lepi kokku visiit 24 tunni jooksul. Kindlasti mine, kui koer pissib sageli väikeste koguste kaupa, pingutab, lakub end palju, joob tavapärasest märgatavalt rohkem, uriinil on tugev lõhn või koer on isuta. Emased koerad, kutsikad, kastreeritud isased ja eakad koerad vajavad hinnangut kiiremini. Ära oota, kas läheb ise üle, ja ära anna koerale kodus mingeid ravimeid.

Helista KOHE loomakliinikusse, kui koer pingutab, aga uriini ei tule üldse või tuleb vaid tilkhaaval; kui ta ei ole pissinud üle 12 tunni; kui uriin on tumepruun või selles on suured verehüübed; kui kaasneb oksendamine, loidus, apaatia, kõhuvalu, kõva või paisunud kõht, kahvatud igemed, krambid või kollakas silmavalge; kui koer on saanud löögi, kukkunud, sattunud õnnetusse või võib olla saanud kätte mürki (nt rotimürk). Need on erakorralised olukorrad ja vajavad kohest abi.

Verine uriin ei ole kunagi "lihtsalt nii"

Kui Alfredi uriinis on verd, tähendab see, et kuseteedes või mujal kehas toimub midagi, mis vajab uurimist. Veri võib tulla neerudest, kusejuhast, põiest, kusitist, emakast või eesnahast. Mõni põhjus on lihtne ja hästi ravitav, mõni vajab kiiret sekkumist. Kodus sa ei saa neid eristada ja see ongi täpselt see hetk, kus loomaarsti uuring teeb kogu vahe.

Kuidas veri uriinis välja näeb

See ei ole alati erkpunane. Vaata:

• Roosakas või punakas uriin, eriti algul või lõpus.
• Pruunikas või teekarva uriin, mis viitab, et veri on vanem või lagunenud.
• Nähtavad hüübed või niidikesed uriinis.
• Tilgad koera magamiskohal, vaibal või pärast pikemat lamamist.

Lumel ja heledal pinnal näeb verd kõige paremini. Talvel märkavad omanikud seda tavaliselt varem.

Millega see sageli koos käib

Sage kükitamine, tulemuseta pingutamine, väikesed kogused korraga, ootamatud õnnetused kodus, suguelundite piirkonna intensiivne lakkumine, rahutus või kiunumine pissimise ajal. Mõni koer käitub muidu täiesti normaalselt ja veri on ainus märk. Ka siis tuleb minna.

Mis võib olla põhjuseks

Sa ei pea seda ise välja selgitama, aga on hea teada, et võimalusi on palju: kusepõiepõletik, kusekivid või kristallid, eesnäärme probleemid isastel, emakapõletik või jooksuaeg emastel, trauma, kasvajad, hüübimishäired, mürgistus (näiteks rotimürk) või mõne haiguse süsteemne mõju. Osa neist annab sarnase pildi, mistõttu loomaarst vajab uriiniproovi, sageli ka vereanalüüsi ja ultraheli.

Jooksuaeg ei ole seesama

Emase koera jooksuaegne veritsus tuleb tupest, mitte uriinist. Kui sa ei ole kindel, kas veri tuleb pissimisega või eraldi, kirjelda seda loomaarstile täpselt. Oluline vahe: jooksuaeg on tsükliline ja koer on muidu terve. Kui pealtnäha jooksuajal olev koer on samal ajal loid, isutu, joob palju ja tal on tugeva lõhnaga eritis, tuleb kliinikusse kiiresti, sest see võib olla emakapõletik.

Mida sa kodus teha saad

1. Kogu uriiniproov. Libista puhas, kuiv anum koera alla, kui ta pissima hakkab. Sulge, märgi kellaaeg ja hoia külmkapis. Värske proov annab palju rohkem infot. 2. Kirjuta üles ajajoon. Millal algas, mitu korda päevas, kas veri on iga kord. 3. Jälgi joomist ja pissimist. Kas kogused on tavalised? Kas ta üldse saab pissida? 4. Hoia vesi kättesaadav. Ära piira joomist. 5. Ära anna ravimeid. Mitte ühtegi inimese valuvaigistit: ibuprofeen, diklofenak, paratsetamool, aspiriin. Eesti uuringu järgi on 13,4% lemmikloomaomanikest andnud oma loomale inimeste valuvaigistit ja need ained kahjustavad koera neere ja seedetrakti, kassidele on paratsetamool otseselt tapev. Ka koerale mõeldud vanad tabletid kapist jäta puutumata.

Kõige ohtlikum stsenaarium

Kui koer pingutab tulemuseta ja uriin ei tule, võib olla tegu ummistusega. See on hädaolukord. Põis täitub, mürkained kogunevad kehasse ja seisund halveneb tundidega. Sama kehtib, kui koer on saanud löögi või võib olla kätte saanud mürki. Nendel juhtudel helista kliinikusse enne sõitu, et sind oodataks.

Mida loomaarsti juures oodata

Tavaliselt uriinianalüüs, sageli ka vereproov, kõhu ultraheli või röntgen. Emastel võib olla vaja hinnata emakat. Nende uuringute mõte on eristada põletikku, kive, trauma ja süsteemseid põhjuseid, sest ravi on igal juhul erinev. Võta uriiniproov ja oma märkmed kaasa: see kiirendab asja.

Kokkuvõte

Verine uriin on selge signaal, et midagi vajab tähelepanu. Sa ei pea paanitsema, aga sa ei tohi ka oodata. Helista loomaarstile samal päeval. Kui koer ei saa üldse pissida, on loid, oksendab või on saanud trauma või mürki, siis on see kohene hädaolukord.