Koeral tekkis muhk naha alla: mida teha?

Silitades või kammides jääb sõrmede alla ümar või ebaühtlane sõlmeke, mida varem ei olnud. See võib olla hernetera suurune või pähklisuurune, pehme ja liikuv või kõva ja paigal. Mõni muhk on nahal näha punetava kublana, teine on ainult katsudes tuntav. Koer ise ei pruugi sellele mingit tähelepanu pöörata.

Mõõda muhk ära, kasvõi joonlauaga, ja pane number koos kuupäevaga kirja. Tee telefoniga foto, kõrvale mõni võrdlusese, näiteks mündi. Kontrolli kord nädalas: kas suurus muutub, kas kuju või kõvadus muutub, kas nahk peal on terve või haavandub. Kobades käi üle ka ülejäänud keha, sest sageli leiab omanik ühe otsides teise. Jälgi, kas koer lakub või närib seda kohta, kas ta on isu ja energia poolest tavapärane.

Broneeri aeg, kui muhk on püsinud üle 2 nädala, kui see kasvab, kui see on kõva ja liikumatu, kui koer on üle 7 aasta vana või kui sa lihtsalt ei tea, mis see on. Kiiremini, samal või järgmisel päeval, mine siis, kui muhk on kuum, valus, punetav või sellest tuleb eritist, kui see on tekkinud päevadega või kui koer ise seda pidevalt lakub ja hammustab. Ka väike muhk silmalaul, suus, käpapadjandil või pärakupiirkonnas väärib vaatamist ilma ootamiseta.

Helista kliinikusse kohe, kui koer hingab raskelt või muhk on kaelal või kõris ja segab hingamist, kui muhk on lõhkenud ja veritseb tugevasti ega jää seisma, kui koer on äkki loid, apaatne või tal on kõrge palavik, kui nägu, koon või kõri paisub kiiresti üles (võimalik allergiline reaktsioon näiteks putukahammustusele) ning kui koer kollabeerub või tal tekivad krambid. Muhk ise on harva hädaolukord, kuid need tunnused on.

Esimene asi: ära paanitse, aga ära ka unusta

Enamik naha all olevaid muhke koertel ei ole hirmus. Osa on rasvkasvajad, osa vanemate koerte healoomulised nahasõlmed, osa põletikulised paistetused, tsüstid või putukahammustuse jäljed. Aga muhku ei saa välimuse ja katsumise järgi ära arvata. Seda ei suuda ka loomaarst ilma proovita, ja see on täiesti normaalne.

Seega on sinu ülesanne lihtne: märka, mõõda, jälgi ja lase üle vaadata.

Mida tähele panna

Kui leiad muhu, katsu see rahulikult läbi ja pane kirja:

• Suurus. Mõõda millimeetrites või võrdle millegi tuttavaga: hernes, mustikas, viinamari.
• Asukoht. Kirjuta täpselt üles, näiteks "vasak külg, ribide taga". Karvase koera puhul kaob muhk muidu nädalaga üles leidmatuks.
• Kuju ja tunne. Pehme ja tainataoline? Kõva nagu kivike? Vedelikuga täidetud?
• Liikuvus. Kas see libiseb naha all sõrmede vahel või on kinni sügavamate kudede küljes?
• Naha seisund. Terve, punetav, karvutu, haavandunud?
• Valu. Kas koer tõmbub eemale, kui puudutad?

Näiteks Alfredi omanik leidis silitades ribide juurest pehme sõlmekese. Ta tegi foto, mõõtis 12 mm ja pani kalendrisse meeldetuletuse kahe nädala pärast. Kui muhk oli järgmisel korral 12 mm, oli tal loomaarsti juures väga konkreetne info kaasa võtta.

Foto ja mõõt on kullaväärt

Mälu petab. "Mulle tundub, et see on suurem" ei ütle loomaarstile midagi, aga "kaks nädalat tagasi 12 mm, täna 20 mm" ütleb palju. Tee foto alati sarnases valguses ja pane kõrvale mõni võrdlusese.

Mida kodus mitte teha

• Ära pigista ega püüa avada. Ka siis, kui tundub, et seal on mäda. Pigistamine surub põletiku sügavamale ja teeb valusaks.
• Ära määri sinna inimeste salve. Paljud neist ei sobi koerale ja koer lakub need alla.
• Ära anna kunagi inimeste valuvaigisteid. Ibuprofeen, diklofenak, paratsetamool ja muud sellised ravimid on koerale ohtlikud, kassile eluohtlikud. Uuringud näitavad, et üllatavalt paljud omanikud on seda proovinud. Kui koeral on valu, on see põhjus loomaarsti juurde minna, mitte kodust ravimikappi avada.
• Ära lõika karvu maha lootuses paremini näha, kui plaanid nagunii kliinikusse minna. Loomaarst teeb seda ise, kui vaja.

Mis kliinikus juhtub

Tavaliselt vaatab ja katsub loomaarst muhu üle ning teeb peennõela-aspiratsiooni: torkab õhukese nõelaga sisse, võtab rakke ja vaatab mikroskoobiga. See on kiire, enamasti ilma rahustita ja vähem ebamugav kui vaktsiinisüst. Mõnikord saab vastuse kohe, mõnikord läheb proov laborisse. Kui see vastust ei anna, võib olla vaja koeproovi või muhu eemaldamist koos uuringuga.

Vastus "see on kahjutu, jälgime edasi" on väga hea tulemus. Ja kui midagi vajab tegutsemist, siis varane leid annab rohkem valikuid.

Vanema koera puhul kobamine tasub ära

Seitsmendast eluaastast alates tekib muhke sagedamini. Tee endale harjumus: kord kuus, näiteks pärast pesemist või õhtuse silitamise ajal, käi käega süsteemselt üle koon, kael, kaenlaalused, rindkere, kõht, seljajoon, jalad, sabaalune ja piimanäärmed. Võtab kaks minutit ja koerale meeldib.

Lühike kokkuvõte

Muhk naha all on väga sage leid ja enamasti mitte kohutav uudis. Mõõda ära, tee foto, jälgi kaks nädalat. Kui see kasvab, on kõva ja kinnine, valus, haavandub või koer on üle 7 aasta vana, mine üle vaatama, ilma pikalt ootamata. Ja kui koeral tekib hingamisraskus, tugev verejooks, äkiline loidus või kiire näopaistetus, helista kliinikusse kohe.