Kuhu helistada öösel? Eesti ööpäevaringsed kliinikud

Kell on kaks öösel. Alfred oksendab järjest, hingab kiiresti või ei suuda püsti tõusta. Sa avad telefoni ja avastad, et sinu tavaline kliinik on kinni ning sa ei tea, kellele helistada. Just see hetk, kus otsimine võtab kümme minutit, mida ei ole.

Hoia looma silme all ja loe hingamissagedust rahuolekus (üks sisse-välja hingamine on üks kord). Jälgi, kas ta suudab tõusta ja kõndida, kas igemed on roosad või kahvatud, kas oksendamine või kõhulahtisus kordub, mitu tundi on möödas viimasest pissimisest ning kas ta reageerib sinu häälele. Kirjuta kellaajad üles, telefonis küsitakse neid kindlasti.

Helista valvekliinikusse samal ööl, kui loom on selgelt loid, oksendab rohkem kui kaks-kolm korda tunni jooksul, keeldub täielikult joomast, lonkab tugevalt või ei kanna jalga, on saanud löögi või kukkunud, või kui sa lihtsalt ei suuda öösel rahulikult magada, sest miski tundub vale. Kui seisund on stabiilne ja loom sööb, joob, hingab rahulikult ja käitub tavapäraselt, võib oodata hommikuni ja helistada oma kliinikusse esimesel võimalusel.

Helista KOHE ööpäevaringsesse kliinikusse, kui esineb: krambid; hingamisraskus, sinakas keel või lakkamatu köha; teadvusetus või tugev loidus, kust looma ei saa üles; verine okse, uriin või väljaheide; pidev oksendamine ilma vaheajata; kass ei ole 12 tunni jooksul pissinud või pingutab pesakastis tulemuseta (eluohtlik); koeral suur pinges kõht ja tulemusteta okserefleks; mürgistuskahtlus (ravimid, rotimürk, ksülitool, viinamarjad, taimekaitsevahendid, antifriis); auto alla jäämine, kukkumine või hammustushaav; sünnitus, mis ei edene; kõrge palavik koos värisemisega; äge kannatamatu valu. Ära anna kunagi inimeste valuvaigisteid: ibuprofeen, diklofenak ja paratsetamool on koerale ja eriti kassile mürgised ning paratsetamool tapab kassi väga väikeses annuses.

Kõige tähtsam samm tee ära täna

Öine hädaolukord ei anna aega otsida. Tee endale viie minuti töö valmis kohe, praegu:

1. Küsi oma kliinikust järele, mida nad soovitavad teha õhtul, öösel, nädalavahetusel ja riigipühal. Paljudel kliinikutel on kindel partner või valvenumber, kuhu nad ise suunavad. 2. Salvesta telefoni kontakt nimega "LOOMAARST ÖÖSEL". Nii leiad selle ka poolunes ja pimedas. 3. Kirjuta paberile kliiniku aadress ja pane külmkapi peale. Kui sina ise oled ärev, on hea, kui keegi teine saab aadressi ette lugeda. 4. Lisa juurde looma andmed: kaal, vanus, kiibinumber, püsiravimid ja teadaolevad haigused.

Kus Eestis öist abi on

Ööpäevaringset või hilisõhtust valvet pakuvad peamiselt suuremate linnade, eelkõige Tallinna ja Tartu, loomakliinikud. Väiksemates maakondades toimib see enamasti valvearsti korras: kliinik on küll öösel suletud, aga telefonile vastatakse ja arst tuleb vajadusel kohale või suunab sind edasi.

See tähendab kahte asja. Esiteks: kontrolli lahtiolekuajad ja valvekord üle enne, kui neid vaja on, sest need muutuvad aja jooksul. Teiseks: helista enne kohale sõitmist alati. Isegi ööpäevaringses kliinikus võib arst olla parajasti operatsioonil ja sind palutakse tulla kindlal kellaajal või sõita teise majja. Kohale ilmumine ilma helistamata võib tähendada pikka ootamist ukse taga.

Kui elad suurest linnast kaugel, arvesta sõiduajaga. Kui telefonis öeldakse, et tulge kohe, tähendab see kohe, mitte pärast riiete vahetamist.

Mida telefonis öelda

Hea kõne on lühike ja konkreetne. Ütle järjekorras:

• Kes sa oled ja kes on loom. "Tere, mul on 5-aastane isane labrador Alfred, kaal umbes 32 kilo."
• Mis juhtus ja millal. "Kell 23 alustas oksendamist, on oksendanud viis korda, viimane kord verega."
• Kuidas ta praegu on. Hingamine, kõndimine, teadvusel olek, igemete värv.
• Mida ta võis kätte saada. Ravimid, prügi, taimed, kemikaalid. Ole aus, arst ei hakka sind hukka mõistma, see info võib olla ravi jaoks otsustav.
• Kas ta tarvitab ravimeid ja kas tal on kroonilisi haigusi.

Seejärel küsi kolm asja: kas tulla kohe, mida teha teel ja kuidas looma transportida.

Mida teha kuni kliinikusse jõudmiseni

• Ära anna ravimeid. Ei valuvaigisteid, ei inimeste rohtu, ei eelmisest korrast alles jäänud tablette. Eestis on ligi iga seitsmes omanik andnud loomale valuvaigistit ja see on üks sagedasemaid põhjuseid, miks öine visiit muutub keerulisemaks kui algne mure.
• Mürgistuskahtluse korral ära kutsu ise oksendamist esile, kui arst pole seda öelnud. Mõne aine puhul teeb see olukorra halvemaks.
• Võta kaasa tõendid. Pakend, taime tükk, pilt oksest või väljaheitest.
• Kassile kindlasti puur või kandekott. Hädas kass võib autos paanikasse minna ja kaduda või end vigastada. Vaikne pime kott rahustab.
• Suurele koerale võta abiline. Kui Alfred ei suuda kõndida, on kahel inimesel teki abil palju lihtsam ja ohutum teda kanda kui ühel.
• Valus loom võib hammustada, ka kõige leebem oma pere loom. Tegutse rahulikult ja liiguta teda võimalikult vähe.
• Sõida ise ohutult. Kaks kannatanut ei aita kedagi.

Kui sa kahtled, kas asi on erakorraline

Helista ikkagi. Telefonikõne on tasuta ja kliinikud on selleks olemas, et aidata sul otsustada. Ükski loomaarst ei pane pahaks, kui helistad ja selgub, et hommikuni võib oodata. Palju halvem on hommikul avastada, et öösel oleks aeg olnud olulisem kui uni.

Üks lihtne mõõdupuu: kui probleem on hingamises, teadvuses, urineerimises või kui kusagil on verd, siis ära oota. Need neli ei parane ise.

Öine visiit ja raha

Öine ja pühadeaegne vastuvõtt on kallim kui tavaline tööaeg. See on normaalne, sest keegi on selleks ööseks tööle jäänud. Küsi telefonis julgelt, milline on visiiditasu ja kas maksmine käib kohapeal. Nii ei tule see üllatusena ja saad keskenduda loomale.

Kokkuvõte

Öise abi leidmine ei ole teadmiste, vaid ettevalmistuse küsimus. Salvesta täna üks number, kirjuta üles looma kaal ja kiibinumber, ning küsi oma kliinikust nende õhtune juhend. Kui hädaolukord tuleb, tegutsed sa siis kolme minutiga, mitte kolmveerand tunniga.