Loom on loid ja apaatne - millal on see erakorraline?

Loom ei tule sind uksel vastu võtma. Alfred lamab ühes kohas, tõuseb aeglaselt või ei tõuse üldse. Ta ei reageeri jalutusrihmale, mänguasjale ega toidule nii nagu tavaliselt. Kass võib peituda kappi, voodi alla või keldrisse ja jääda sinna tundideks. Pilk on tuhm, kõrvad longus, saba ei liigu. Mõni loom lihtsalt seisab paigal ja vaatab seina.

Võrdle tänast käitumist eilsega, mitte mingi ideaaliga. Kas ta sööb? Kas joob? Kas käib pissil ja kakal ning kui palju? Kas ta tõuseb püsti, kui sa teda kutsud, ja kas ta kõnnib normaalselt? Katsu keha üle ja vaata, kas ta tõmbub kuskilt eemale. Vaata igemeid: normaalsed on roosad ja niisked. Mõõda võimalusel, kui kaua loidus kestab, ja pane telefoni märkmesse kellaajad. Jälgi ka hingamist puhkeolekus. Video lamavast või kõndivast loomast aitab loomaarstil palju.

Broneeri vastuvõtt, kui loidus kestab üle 24 tunni ilma selget põhjust. Samuti siis, kui loom on kaks söögikorda järjest söömata jätnud (kassil juba 24 tundi söömata on põhjus helistada), kui koos loidusega on oksendamine, kõhulahtisus, lonkamine, kaalulangus, suurenenud joomine või muutunud pissimine. Kutsikad, kassipojad, vanurid ja kroonilise haigusega loomad ei kannata ootamist: nende puhul helista juba samal päeval, kui käitumine on selgelt muutunud.

Helista KOHE loomakliinikusse, kui: loom ei tõuse püsti või kukub kokku; on teadvuseta või reageerib väga nõrgalt; krambid; hingamisraskus, lahtise suuga hingamine või sinakad-kahvatud igemed; pidev oksendamine; verine okse, uriin või väljaheide; kõht on paisunud ja kõva; kahtlus mürgistusele või ravimi allaneelamisele; õnnetus, kukkumine või auto löök; kass ei ole üle 12 tunni pissinud või käib korduvalt liivakastis tulemuseta (eluohtlik); kõrge palavik või vastupidi jahedad jäsemed ja väga loid olek; tiine või hiljuti poeginud emaslooma äkiline loidus. Ära anna kodus mingeid inimeste valuvaigisteid ega palavikualandajaid.

Loidus ei ole diagnoos, see on signaal

Loidus tähendab, et loomal on vähem energiat kui tavaliselt. Apaatia tähendab, et ta ei huvitu asjadest, mis teda muidu käivitavad. Need on ühed kõige sagedasemad märgid, mille tõttu loomad kliinikusse jõuavad, sest peaaegu iga haigus võib niimoodi alata. Valu, palavik, aneemia, neeru- või südamehäda, mürgistus, nakkus, hormonaalne probleem, isegi tugev stress.

See tähendab kahte asja. Esiteks: loidus üksi ei ütle sulle, mis on valesti. Teiseks: seda ei tasu maha kanda kui "lihtsalt väsimust", kui see kestab või kui midagi muud käib kaasas.

Kõigepealt: kas see on tõesti muutus?

Loomad puhkavad palju. Terve täiskasvanud kass magab 12-16 tundi ööpäevas. Koer, kes eelmisel päeval kolm tundi metsas jooksis, võib järgmisel päeval olla laisk ja see on täiesti normaalne. Suvekuumus, pikk autosõit, külaliste laine kodus, vaktsineerimisele järgnev 24-48 tundi: kõik need võivad energiat maha võtta.

Oluline on võrdlus iseendaga. Kas Alfred tõuseb ikka püsti, kui kausiga kolistad? Kas ta tuleb uksele? Kas ta liigutab saba? Kui vastused on jah, aga ta lihtsalt magab rohkem, on see teine olukord kui see, kui ta ei reageeri millelegi.

Kassid varjavad rohkem

Kass ei kaeba. Ta läheb ära. Peitumine on kassil sageli esimene ja ainus märk, et midagi on valesti. Kui kass, kes muidu magab diivanil, on nüüd kaks päeva riidekapis, siis see ei ole tuju, see on info.

Kassidel on veel üks eriti oluline seos: loidus koos söömata jätmisega on tõsine. Kass, kes ei söö 24 tundi, hakkab oma maksa koormama ja seisund võib kiiresti halveneda. Ära oota nädalavahetuse lõppu.

Mida vaadata, enne kui helistad

Kui olukord ei ole ilmselgelt erakorraline, kogu paar minutit infot. See teeb loomaarsti töö palju kiiremaks.

• Kas ta tõuseb ja kõnnib? Kas tasakaal on paigas?
• Igemed. Tõsta huul üles. Roosa ja niiske on hea. Väga kahvatu, valge, sinakas või kollakas on kohene põhjus helistada.
• Hingamine puhkeolekus. Loe hingetõmbeid minutis, kui loom lamab rahulikult. Kiire, pinges või lahtise suuga hingamine kassil ei ole kunagi normaalne.
• Söök ja jook. Kui palju ja millal viimati.
• Pissimine ja kakamine. Kogus, värv, kas verd on.
• Kas midagi juhtus? Kas ta oli üksi õues, kas kuskil oli lahtine ravimikarp, prügikast, taim, jäätumisvastane vedelik, rotimürk, šokolaad, ksülitool.

Kirjuta üles ka kõik ravimid ja lisandid, mida loom saab.

Palavik

Koera ja kassi normaalne kehatemperatuur on umbes 38-39 kraadi. Kui sul on rektaaltermomeeter ja loom lubab, on number kasulik info. Kui ta vastu punnib, ära võitle: stress ei aita kellelegi. Katsudes ei saa palavikku usaldusväärselt hinnata, sest kõrvad ja nina eksitavad.

Üle 39,5 kraadi koos loidusega on põhjus samal päeval helistada. Väga kõrge temperatuur või vastupidi alla 37,5 on erakorraline.

Mida MITTE teha

Ära anna loomale inimeste valuvaigisteid ega palavikualandajaid. Eestis on uuringu järgi 13,4% omanikest andnud oma loomale ibuprofeeni, diklofenaki või paratsetamooli. Paratsetamool tapab kassi juba ühest tabletist, sest kassi organism ei suuda seda lagundada. Ibuprofeen kahjustab koera magu ja neere. Kui loom on loid, on valuvaigisti kõige halvem esimene samm, sest see maskeerib märke ja lisab uue mürgistuse.

Ära sunni ka toitu ega vett suhu, kui loom on väga loid või ei suuda korralikult neelata.

Ära oota "veel üks päev", kui loom on väiksem või vanem. Kutsikal, kassipojal ja vanuril kaob reserv kiiresti. Sama kehtib diabeedi, neeruhaiguse või südamehaigusega loomade kohta.

Kuidas kliinikusse helistada

Ütle kolm asja: kui kaua loidus kestab, mis muud märke on, ja kas midagi juhtus. Näiteks: "Alfred on eile õhtust saati loid, ei ole täna söönud ega joonud, oksendas kaks korda, kõnnib küürus." See on info, mille põhjal saab kohe otsustada, kas tulla praegu või homme.

Kui kahtled, helista. Telefonikõne on tasuta ja kliiniku inimene aitab sul otsustada. Loidus on täpselt see märk, mille puhul on parem küsida liiga vara kui liiga hilja.