Loom jäi auto alla - mida teha enne kliinikusse jõudmist?
Autoõnnetus on alati erakorraline juhtum, ka siis, kui loom tundub terve ja jookseb ise minema. Siit saad teada, kuidas looma ohutult liigutada, mida jälgida ja mida mitte mingil juhul teha.
Äratundmine
Näed või kuuled kokkupõrget, või leiad looma tee ääres. Loom võib olla teadvuseta, lonkav, verine, ähkiv, kiledalt kiunuv või hoopis ebaloomulikult vaikne. Sageli on kõige hirmutavam see, et väliselt ei paista midagi: koer tõuseb püsti ja kõnnib, kass jookseb põõsasse peitu. Sisemine verejooks, kopsupõrutus ja põie rebend ei paista väljast.
Mida kodus jälgida
Kodus jälgimist selle teema puhul ei ole. Iga autoga kokkupõrge, ka väikese kiirusega, vajab loomaarsti hinnangut samal päeval. Kui oled juba kliinikus käinud ja loom saadeti koju, jälgi järgmised 48-72 tundi: igemete värv (peaks olema roosa, mitte valge, hall ega sinakas), hingamissagedus puhkeolekus, söögiisu, kas loom pissib ja kas uriin on normaalse värviga, kas kõht muutub pingul või valulikuks, kas tekib uus lonkamine või loidus.
Millal loomaarsti juurde
Alati. Ka siis, kui loom tundub täiesti terve. Helista kliinikusse teel olles, et sind oodataks. Kui loom on väliselt kombes, on tähtaeg sama päev, mitte homme.
Millal on erakorraline
KOHE kliinikusse ja helista teel olles, kui loom jäi auto alla. Eriti kiire on siis, kui loom on teadvuseta või ei reageeri, hingab raskelt, ähkides, lahtise suuga või hingamine on lärmakas, igemed on valged, hallid või sinakad, veri tuleb ninast, suust, pärakust või on uriinis, kõht on pingul ja valulik, jäse on ebaloomuliku nurga all või lahtine luumurd, loom ei suuda tagajalgu liigutada, tekivad krambid, loom on loid ja külm või ei ole tundide jooksul pissinud. Ära anna mitte mingit valuvaigistit, eriti mitte inimeste ibuprofeeni, diklofenaki ega paratsetamooli: paratsetamool tapab kassi ja need ravimid võivad süvendada sisemist verejooksu.
Esimesed sekundid
Hinga sisse. Sinu rahulikkus on praegu kõige kasulikum asi, mis sul on.
Enne kui looma juurde jooksed, vaata ringi. Lülita autol ohutuled sisse, pane vestjope selga, kui on. Sinust ei tohi saada teine kannatanu.
Valus loom hammustab
See ei ole iseloomu küsimus. Kõige leebem koer võib valu ja hirmu tõttu hammustada, ja kass võib küüsi ja hambaid kasutada nagu metsloom. See on refleks, mitte pahatahtlikkus.
Läheneda tasub külje poolt, madalalt, rahuliku häälega. Suurele koerale võib teha ajutise koonupaela sidemest, lipsust või rihmast, kui koer hingab normaalselt. Ära kunagi seo suud kinni loomal, kes ähkib, oksendab või kellel on hingamisraskus või näopiirkonna vigastus. Kassi puhul on parim abivahend paks rätik või pealt avatav kandekast.
Kuidas looma liigutada
Eelda, et selg või vaagen võib olla vigastatud, isegi kui sa ei tea seda kindlalt.
- Väike koer või kass: libista loom rätikule või jopele ja tõsta tervikuna, hoides keha ühes joones.
- Suur koer: kasuta jäika alust, näiteks lauda, kelku, auto pakiruumi katet või tugevat tekki, mida kaks inimest korraga tõstavad.
- Ära tõmba jäsemetest ega kaelarihmast.
- Ära proovi murtud jalga sirgeks tõmmata ega lahastada. Vale lahas teeb rohkem kahju kui lahase puudumine.
Autos hoia looma pikali, soojas ja pigem külili, pea kergelt madalamal kui keha. Kui loom on teadvuseta, tõmba keel ette, et hingamisteed jääksid vabaks.
Verejooks
Suruv side on lihtne ja tõhus. Pane puhas riie või marli haavale ja suru peopesaga ühtlaselt. Ära kergita, et vaadata, kas veel veritseb. Kui riie läbi imbub, pane peale uus kiht, vana jäta alla.
Kui midagi on kehasse kinni jäänud, ära tõmba seda välja. See võib olla ainus asi, mis verejooksu praegu pidurdab.
Šokk
Pärast õnnetust võib loom vajuda šokki ka ilma nähtava haavata. Märgid on kahvatud igemed, kiire ja pinnapealne hingamine, külmad käpad ja kõrvad, apaatia. Hoia loom soojas: tekk, jope, sinu enda kampsun. Ära anna vett ega süüa, sest võib olla vaja anesteesiat või loom võib okse kopsu tõmmata.
Kass, kes jooksis minema
See on väga tavaline. Kass saab löögi, jookseb hirmuga ja peidab end. Kui nägid õnnetust pealt, otsi kass üles ja vii kliinikusse ka siis, kui ta paistab terve. Kassid varjavad valu meisterlikult ja kopsu- või kusepõie vigastus võib avalduda alles tundide pärast.
Mida mitte teha
- Ei mingeid inimeste valuvaigisteid. Eestis on üsna paljud omanikud andnud loomale ibuprofeeni või paratsetamooli. Paratsetamool on kassile surmav ka väikeses annuses, ja NSAID-id võivad trauma korral vallandada mao- ja sooleverejooksu ning kahjustada neere. Loomaarst annab valuvaigistit ise, ja tugevamat kui miski, mis sul kodus on.
- Ära pese haava alkoholi, vesinikperoksiidi ega jodiga. Puhas vesi või füsioloogiline lahus on piisav.
- Ära oota ja vaata. Aeg on siin päris tõsiselt oluline.
Teel kliinikusse
Helista ette. Ütle looma liik, ligikaudne kaal, mis juhtus ja mida sa näed. Kliinik saab valmis panna hapniku, tilguti ja meeskonna. Kui sa oled üksi, pane telefon valjuhääldile ja sõida rahulikult.
Võõra looma puhul kontrolli, kas tal on kaelarihmal kontakt. Kliinikus loetakse kiip ja omanik leitakse.
Kui hullem on juhtunud
Mõnikord ei ole midagi teha. Kui loom hukkus, ei olnud see sinu aeglus. Autoõnnetused kestavad sekundi. Ka siis tasub loom kliinikusse viia, sest kiibi järgi saab omanik teada, mis juhtus, ja see on omaniku jaoks tähtsam, kui arvata oskad.
Väike ettevalmistus
Hoia autos rätik, tekk ja rull sidemematerjali. Salvesta telefoni lähima ööpäevaringse kliiniku number. Kui Alfred kunagi tee äärde satub, ei pea sa siis Google'ist otsima, vaid saad lihtsalt helistada.
See ei asenda loomaarsti. Kui sa kahtled, helista kliinikusse.