Loom kaotab kaalu ilma nähtava põhjuseta: mida see tähendab?
Kaalulangus, mis tuleb ilma dieedi või suurema liikumiseta, on alati signaal, et kehas toimub midagi. Siit saad teada, kuidas seda kodus märgata, mida jälgida ja millal loomaarsti juurde minna.
Äratundmine
Ribid, selgroog või puusaluud hakkavad käe all teravamalt tunda ja silmaga nähtavaks. Kaelarihm läheb lõdvemaks, karvkate tuhmub, kass tundub sülle võttes kergem. Sageli märkad muutust hiljem kui külaline, kes looma iga päev ei näe. Söögiisu võib olla nii vähenenud kui ka suurenenud: mõlemad on olulised.
Mida kodus jälgida
Kaalu loom kord nädalas ja kirjuta number üles. Väikest looma saad kaaluda süles köögikaalu või inimkaaluga: kaalu ennast, siis ennast loomaga, ja lahuta. Jälgi, kui palju toitu päevas päriselt ära süüakse, mitte kui palju kaussi paned. Pane tähele joomist ja pissimist, väljaheite välimust, oksendamist, hingamist puhkeolekus ja seda, kas loom mängib ja liigub nagu varem. Vaata suhu: haisev hingeõhk, punased igemed või närimise pooleli jätmine võivad tähendada valu suus.
Millal loomaarsti juurde
Broneeri aeg, kui kaal on langenud umbes 5-10% kehamassist ilma selge põhjuseta (10 kg koeral 0,5-1 kg, 5 kg kassil 250-500 g) või kui langus jätkub 2-3 nädalat järjest. Mine ka siis, kui loom sööb hästi, aga kõhnub, kui joomine ja pissimine on selgelt suurenenud, kui söögiisu on kadunud üle 2 päeva (kassil üle 24 tunni), või kui lisandub oksendamine, kõhulahtisus, köha või väsimus. Vanemal loomal tasub iga seletamatu kaalulangusega pöörduda varem, mitte oodata.
Millal on erakorraline
Helista kohe kliinikusse, kui kass ei ole söönud üle 24 tunni või on muutunud loiuks ja apaatseks, kui loom on väga nõrk ega tõuse üles, kui esineb pidev oksendamine, verine okse, uriin või väljaheide, kaua kestev kõhulahtisus, krambid, hingamisraskus, kollakad igemed või silmavalged, kõhu järsk suurenemine või kui loom ei ole pikalt pissinud. Need on erakorralised olukorrad ja neid ei jälgita kodus.
Miks kaalulangus on oluline signaal
Kaal ei kao niisama. Kui loom sööb sama palju, liigub sama palju ja jääb ikkagi kõhnemaks, tähendab see, et keha kas ei saa toidust kätte piisavalt toitaineid või kulutab energiat rohkem kui varem.
Hea uudis: paljud põhjused on hästi hallatavad, kui need varakult üles leitakse. Halb uudis: loomad varjavad haigust hästi. Kass võib mitu kuud vaikselt kaalus alla võtta, enne kui see silma jääb.
Kuidas kaalulangust päriselt märgata
Silm harjub. Sina näed oma looma iga päev ja muutus on aeglane. Seepärast on kaal number, mitte tunne.
Mõned lihtsad võtted:
- Kaalu regulaarselt. Terve täiskasvanud looma puhul kord kuus, murekahtluse korral kord nädalas. Kirjuta üles.
- Katsu ribisid. Peaksid neid tundma õhukese kihi all, nagu oma käeselja kõõluseid. Kui nad on teravad ja nahk vajub ribide vahele, on loom kõhn.
- Vaata ülalt ja külilt. Vöökoht peaks olema nähtav, aga puusaluud ja selgroolülid mitte esile turritama.
- Võrdle fotosid. Pilt kolme kuu tagant ütleb rohkem kui mälu.
Koertel loeb protsent, mitte grammid. 500 grammi 30-kilosel Alfredil ei ole midagi, aga 500 grammi 4-kilosel kassil on üle 10% kehamassist ja see on palju.
Mis kaalulanguse taga võib olla
Siin ei ole eesmärk diagnoosida, vaid aidata sul märgata seoseid, mida loomaarstile kirjeldada.
Söök ei jõua kohale. Vale toidukogus, konkurents mitme looma vahel, toidu vahetus, halb isu. Vahel sööb tegelikult keegi teine looma portsu ära.
Suu teeb haiget. Hambakivi, murdunud hammas, põletikulised igemed. Loom tuleb kausi juurde, aga jätab söömise pooleli või närib ainult ühe poolega.
Seedimine ei tööta. Krooniline kõhulahtisus, oksendamine, parasiidid. Noorel loomal on parasiidid üsna sage põhjus, seepärast on regulaarne ussirohi oluline.
Ainevahetus. Näiteks kilpnäärme ületalitlus vanematel kassidel: loom sööb ahnelt, aga kõhnub ja on rahutu. Või suhkurtõbi: palju joomist, palju pissimist, hea isu ja kadunud kaal.
Neerud. Vanematel kassidel eriti sage. Tüüpiline pilt on suurenenud joomine ja pissimine koos vaikse kaalulangusega.
Süda, maks, kasvajad, kroonilised põletikud. Neid ei saa kodus eristada ja ei peagi.
Mida loomaarstile kaasa võtta
Mida konkreetsem info, seda kiiremini leitakse põhjus.
- Kaalunumbrid kuupäevadega.
- Foto või video loomast praegu ja mõne kuu tagant.
- Toidu nimi ja täpne päevane kogus.
- Kirjeldus joomisest, pissimisest, väljaheitest.
- Millal muutus algas ja mis on sellest ajast lisandunud.
Suure tõenäosusega tehakse vereanalüüs ja uriiniproov. Need on tavalised esimesed sammud ja annavad palju vastuseid.
Mida mitte teha
Ära hakka omal käel toidukogust kahekordistama enne, kui põhjus on teada. Kui probleem on seedimises või ainevahetuses, ei aita rohkem toitu ja võid hoopis oksendamist juurde tekitada.
Ära anna kunagi inimeste valuvaigisteid ega palavikualandajaid. Ibuprofeen, paratsetamool ja muud sarnased ravimid on koertele ohtlikud ja kassidele sageli surmavad. Eestis on üllatavalt paljud omanikud seda proovinud. Ainus õige samm on helistada kliinikusse ja küsida.
Ära oota, et "küll läheb üle". Kaalulangus on aeglane näitaja. Selleks ajaks, kui see silma jääb, on protsess juba mõnda aega kestnud.
Lühidalt
Seletamatu kaalulangus ei ole kunagi normaalne vananemise osa. See on info. Kaalu regulaarselt, kirjuta üles ja vii andmed loomaarstile enne, kui loom jõuab tõsiselt kõhnaks jääda. Varajane vereanalüüs on odavam ja lihtsam kui hiline ravi.
See ei asenda loomaarsti. Kui sa kahtled, helista kliinikusse.