Loom magab tavalisest rohkem: millal on see normaalne ja millal murekoht?

Märkad, et loom ei tule enam sinu tulekul vastu, magab uutes või varjatud kohtades, ärkab aeglasemalt ja kaotab huvi mängu, jalutuskäigu või lemmiktegevuse vastu. Mõni loom lihtsalt lamab rohkem, teine tundub sügavamalt maganud ja hägusem kui varem.

Jälgi 2-3 päeva jooksul: kas loom sööb ja joob nagu tavaliselt, kas kuseb ja käib väljaheitel normaalselt, kas hingamissagedus puhkeolekus on rahulik, kas ta reageerib nimele ja söögile normaalse elavusega. Pane kirja, mitu korda päevas ta ise püsti tõuseb ja liigub. Vaata ka igemete värvi, kaalu ja seda, kas ta väldib hüppamist, treppe või puudutamist.

Broneeri vastuvõtt, kui suurem unevajadus kestab üle 2-3 päeva, kui sellega kaasneb söögiisu vähenemine, kaalulangus, suurenenud joomine, oksendamine, lonkamine, halb hingeõhk või muutunud hingamine. Vanema looma puhul tasub pöörduda varem, sest "ta lihtsalt vananeb" taha peitub sageli ravitav valu või ainevahetushaigus. Kass, kes on peitu läinud ja magab tavalisest palju rohkem, vajab hindamist juba 1-2 päeva jooksul.

Helista KOHE kliinikusse, kui loom on loid või apaatne ja ei tõuse üles, ei reageeri kutsumisele, on teadvusetu või tal on krambid. Samuti kohe: hingamisraskus või kiire pinges hingamine, kahvatud, valged või sinakad igemed, korduv oksendamine, verine okse, uriin või väljaheide, kõrge palavik, kokkuvarisemine, tugev kõhuvalu või paisunud kõht. Kass, kes ei ole üle 24 tunni urineerinud, on eluohtlikus seisundis. Kiire abi vajab ka loom, kes võis alla neelata mürki, ravimeid või oli õnnetuses. Ära kunagi anna inimeste valuvaigisteid, ibuprofeeni, diklofenaki ega paratsetamooli, need on koertele ja eriti kassidele mürgised ja paratsetamool tapab kassi.

Kõigepealt: palju magamine on loomariigis normaalne

Täiskasvanud koer magab või puhkab tavaliselt 12-16 tundi ööpäevas. Kass võib magada 14-18 tundi, mõni vanem kass veelgi rohkem. Kutsikad ja kassipojad vajavad und veel enam, sageli kuni 18-20 tundi, sest keha kasvab ja aju töötleb kõike uut.

Seega kui Alfred läks pikale metsajalutuskäigule ja magab järgmisel päeval nagu kivi, on see pigem hea märk. Keha taastub.

Oluline ei ole mitte kellaaeg unetundide tabelis, vaid muutus võrreldes sellega, milline sinu loom tavaliselt on.

Uni versus loidus

See on kõige tähtsam vahe, mida omanikuna eristada.

Tavaline uni või puhkus: loom magab sügavalt, aga kui haarad jalutusrihma, avad külmkapi või kutsud nimepidi, siis ta tõuseb ja on kohal. Silmad on erksad. Ta liigub normaalselt. Ta magab oma tavalistes kohtades.

Loidus: loom tõuseb vastumeelselt või ei tõuse üldse. Ta ei reageeri asjadele, mis tavaliselt teda alati huvitasid. Pilk on hägune või tuhm. Ta valib jaheda või pimeda peidukoha. Ta lamab kummalises asendis või ei suuda mugavat asendit leida.

Loidus ei ole magamine. Loidus on üldise haigusseisundi märk ja see kuulub Eesti loomaarstide erakorralisuse loendisse.

Miks loom võib rohkem magada

Põhjuste ring on lai ja seepärast ei saa kodus diagnoosi panna. Kõige sagedasemad suunad:

• Valu. Liigesed, selg, hambad, kõrvad. Valus loom liigub vähem ja lamab rohkem. Kass ei kaeba, ta lihtsalt kaob.
• Palavik või põletik. Keha suunab energia infektsiooni vastu võitlemisele.
• Ainevahetus ja siseelundid. Kilpnääre, neerud, maks, süda, veresuhkur. Paljud neist algavad täpselt nii: loom "lihtsalt magab rohkem".
• Aneemia. Vähem hapnikku kudedesse tähendab vähem jõudu.
• Vananemine. Vanem loom vajab tõesti rohkem und, aga vanadus ise ei ole haigus. Kui vanem loom muutub järsku palju loiumaks, on põhjus enamasti midagi konkreetset ja sageli ravitavat.
• Aastaaeg ja valgus. Eesti pimedal talvel magavad paljud loomad rohkem ja see on nende jaoks normaalne kohanemine.
• Igavus ja liikumise puudus. Kui elurütm on muutunud vaiksemaks, muutub ka loom uimasemaks.
• Ravimid ja hiljutine vaktsineerimine. Kerge uimasus 1-2 päeva pärast vaktsiini on tavaline. Kui see kestab kauem või süveneb, helista kliinikusse.

Mida saad kodus ära teha

Enne vastuvõttu on kõige kasulikum asi, mida teha saad, lihtne märkmik või telefoninootide leht. Kirja pane:

1. Millal muutust esimest korda märkasid. 2. Kas söömine ja joomine on muutunud. Joomise suurenemine on eriti oluline info. 3. Kas urineerimine ja roe on muutunud, sh sagedus ja välimus. 4. Kas ta väldib treppe, hüppamist, puudutamist või mängu. 5. Kas ta hingab puhkeolekus kiiremini kui varem. 6. Kas kaal on muutunud. Kaalu väikest looma köögikaalul või kandekastiga.

See info lühendab vastuvõttu ja aitab loomaarstil kiiremini õigele jälje peale saada.

Mida mitte teha

Ära anna loomale inimeste ravimeid. Mitte ibuprofeeni, mitte diklofenaki, mitte paratsetamooli. Eesti uuringu järgi on 13,4% lemmikloomaomanikest andnud loomale NSAID-e või paratsetamooli. Kassi jaoks on paratsetamool surmav ka väikeses koguses. Koerale teevad inimeste põletikuvastased ravimid haavu maos ja kahjustavad neere.

Ära oota nädalaid "kas läheb ise üle", kui loom sööb halvasti või on selgelt loid. Loomad kompenseerivad haigust kaua ja siis järsku palju.

Ära ka paanitse ühe unise päeva pärast. Vaata, hinda, kirjuta üles.

Kokkuvõte

Rohkem magamine on üks ebamäärasemaid, aga ka üks olulisemaid signaale, mida loom sulle annab. Sina oled ainus, kes teab, milline on tema tavaline. Kui vahe tavalisest on selge ja kestab, siis on see põhjus helistada, mitte oodata.