Kartlik koer - kuidas teda aidata?

Kartlik koer teeb end väikeseks: saba jalgade vahel, kõrvad tahapoole surutud, keha madalal, pilk kõrvale. Ta võib lakkuda mokki, haigutada väljaspool konteksti, raputada end nagu pärast vett, üritada peitu pugeda või ukse poole tagasi tõmbuda. Mõni koer hakkab hoopis haukuma, urisema või tormab ette - ka see on sageli hirm, mitte jultumus. Kodus võib märgata värisemist, ähkimist, käppade higistamist põrandal, isu kadumist väljas ja soovimatust jalutuskäigule minna.

Pane paar nädalat kirja, millal hirm tekib: kellaaeg, koht, mis juhtus vahetult enne. Nii tuleb muster välja kiiremini kui mälu järgi. Jälgi, kas koer sööb ja joob normaalselt, kas ta magab rahulikult ja kas ta suudab pärast ehmatust mõne minutiga rahuneda või jääb tunde ärevaks. Vaata ka, kas hirm on ühe asja ümber (äike, mehed mütsiga, trepp) või laieneb aina uutele olukordadele. Kaalu jälgi samuti - pikaajaline ärevus võib isu maha võtta.

Broneeri vastuvõtt, kui kartlikkus tekkis äkki ja varem seda ei olnud, kui täiskasvanud koer hakkab järsku pelgama asju, millega ta on aastaid harjunud, või kui ta väldib puudutamist, hüppamist, treppe ja liigub jäigalt. Äkiline kartlikkus on üllatavalt sageli valu märk, näiteks liigestest, seljast, hammastest või kõrvadest. Mine ka siis, kui koer ei söö hirmu tõttu, kaotab kaalu, ärevus süveneb kuude jooksul, ta lõhub end või ümbrust üksi jäädes või kui hirm on muutunud urisemiseks ja hammustamiskatseks. Vanemal koeral tasub kontrollida ka nägemist ja kuulmist - halvenev meel teeb maailma järsku ohtlikuks.

Helista kliinikusse kohe, kui koeral on krambid, ta on loid ja ei reageeri, hingamine on raskendatud, ta oksendab pidevalt või on okses, uriinis või väljaheites verd. Kohe tuleb pöörduda ka siis, kui koer paanikas põgenes ja võis saada auto- või muu trauma, või kui ta paanikahoos midagi alla neelas või mürgist ainet lakkus. Ära anna kartlikule koerale kunagi inimeste rahusteid ega valuvaigisteid, sealhulgas paratsetamooli ega ibuprofeeni - need on loomale mürgised. Rahustavat ravi tohib määrata ainult loomaarst.

Hirm ei ole ulakus

Kartlik koer ei ole isepäine ega "kiuslik". Tema närvisüsteem otsustas, et olukord on ohtlik, ja keha reageerib enne kui mõte jõuab järele. Sellepärast ei tööta kärkimine, tõmblemine rihmast ega "näita talle, et pole midagi karta". Hirmu ei saa käskida ära minna.

Hea uudis: hirmu saab peaaegu alati vähendada. See võtab aega ja kordusi, aga suund on olemas.

Loe kehakeelt varem

Enamik omanikke märkab hirmu alles siis, kui koer juba tõmbleb või haugub. Tegelikult saadab koer signaale palju varem:

• mokkade lakkumine, kui süüa pole
• haigutamine pingelises olukorras
• pea äraspööramine, silmavalgete näitamine
• keha raputamine "kuivaks", kuigi ta on kuiv
• aeglustumine, tardumine, maha istumine
• saba madalal või kõhu all

Kui õpid neid varakult nägema, saad olukorrast lahkuda enne, kui koer paanikasse läheb. Iga kord, kui ta paanikasse ei jõua, on väike võit.

Kolm asja, mis kodus kõige rohkem aitavad

1. Kaugus. Kõige lihtsam ja alahinnatum tööriist. Kui Alfred kardab teisi koeri, ei pea te neist mööda kõndima. Astuge kõrvale, minge teisele poole teed, tehke ringiga. Distants, kus koer suudab veel süüa ja sinu poole vaadata, on õige distants.

2. Ettearvatavus. Kartlik koer rahuneb rutiinist. Sarnased kellaajad, sarnased marsruudid, tuttavad kohad. Uut lisa ühekaupa, mitte korraga.

3. Turvakoht. Vaikne nurk, puur avatud uksega, koht diivani taga. Koht, kust teda keegi kunagi välja ei too. Ka lapsed mitte. Kui ta sinna läheb, ta puhkab.

Mida mitte teha

Ära sunni koera hirmuallikale lähemale, lootuses et ta "harjub ära". See on ujuma õpetamine sügavast otsast ja lõpeb sageli sellega, et hirm süveneb.

Ära karista urisemise eest. Urin on hoiatus. Kui hoiatuse ära karistad, jääb järele koer, kes hammustab ette hoiatamata.

Ja lohutada tohib. Vana müüt, et hirmul koera paitamine "kinnitab hirmu", ei pea paika. Rahulik hääl ja kohalolek ei tee koera kartlikumaks.

Äike, ilutulestik ja muud valjud helid

Eestis on aastavahetus paljudele koertele raske. Valmistu ette juba detsembri alguses, mitte 31. detsembri õhtul.

Sulge aknad ja kardinad, pane taustaks muusika või telekas, tee turvakoht valmis. Jaluta pimeduse saabudes varem. Kontrolli, et kiip ja andmed on registris õiged - paanikas koer jookseb minema ja lahtised koerad on aastavahetusel Eestis igal aastal probleem.

Kui koer on eelmisel korral olnud paanikas, räägi loomaarstiga aegsasti. Ärevusevastaseid vahendeid on olemas ja neid on mõtet planeerida rahulikul ajal, mitte kriisis.

Kartlik kutsikas

Kutsika sotsialiseerimisaken sulgub umbes 12-16 nädala vanuses. Selle aja jooksul kogetu vormib seda, kui julge koer temast saab. Aga kvaliteet loeb rohkem kui kogus: kümme rahulikku kohtumist on paremad kui üks lärmakas koerteplats.

Märgi ära ka kutsikaea hirmuperioodid. Umbes 8-10 nädala ja hiljem 6-14 kuu vahel võib koer järsku hakata pelgama asju, mis varem korras olid. See on normaalne areng. Ära sunni, ära dramatiseeri, hoia kogemused positiivsed ja see läheb üle.

Kui hirm tekkis äkki

See väärib kordamist. Kui muidu rahulik koer muutub paari nädalaga kartlikuks, kontrolli enne käitumistööd tervis üle. Valu muudab käitumist tohutult. Liigesevalu paneb koera vältima puudutust ja treppi. Hambavalu muudab söögi ajal ärrituvaks. Kõrvapõletik teeb pea puudutamise talumatuks. Halvenev nägemine paneb pimedas ehmatama.

Käitumiskoolitus valuga koeraga ei tööta enne, kui valu on lahendatud.

Abi otsimine

Raske kartlikkuse puhul tee koostööd kahega: loomaarst välistab füüsilise põhjuse ja vajadusel toetab ravimitega, koolitaja või käitumisnõustaja töötab hirmuga samm-sammult. Vali koolitaja, kes kasutab positiivset kinnitust. Väldi neid, kes lubavad karistuse või dominantsuse kaudu kiiret tulemust - kartliku koera puhul lõpeb see tavaliselt halvemini kui algas.

Ja ole kannatlik. Kartliku koera edasiminekut mõõdetakse kuudes, mitte päevades. Aga see tuleb.