Kass kraabib mööblit: miks ta seda teeb ja mida ette võtta?

Näed diivaninurgas tõmmatud niite, tapeedil kriimustusi, vaipa kohevil kiude. Sageli on kraapimiskohad ukse kõrval, magamiskoha lähedal või seal, kus kass ärkab. Kass venitab end, toetab käpad pinnale ja tõmbab pikki jälgi, tihti norsatades või nurrudes. Küüntest jäävad põrandale läbipaistvad küünekestad.

Jälgi, KUS ja MILLAL kass kraabib: kas alati samas kohas, kas pärast ärkamist või siis, kui sa koju tuled. Vaata, kas ta eelistab püstist või horisontaalset pinda ja millist materjali. Jälgi küünte pikkust, käppade puhtust ja seda, kas kass lonkab või lakub üht käppa rohkem. Pane tähele, kas kraapimine on järsku sagenenud koos muude muutustega: rohkem urineerimist väljapoole kasti, peitmine, agressiivsus või kaalulangus.

Broneeri aeg, kui kraapimine muutub järsku palju sagedasemaks või kolib uutesse kohtadesse ilma nähtava põhjuseta. Samuti siis, kui kass lonkab, laseb ühte käppa maha ettevaatlikult, käpapadjand on punetav või paistes, küüs on murdunud või kasvanud padjandisse. Loomaarsti juurde tasub minna ka siis, kui kraapimisega kaasneb urineerimine mööblile või seintele, tugev karvaajamine, sügelemine või muutunud käitumine. Vanemal kassil, kes lakkab järsku kraapimast ja venitamast, tasub lasta liigesed üle vaadata.

Otsest hädaolukorda kraapimine ise ei tekita. Helista kliinikusse kohe, kui kass ei saa üldse pissida või käib korduvalt kastis ilma tulemuseta ja kräunub (kassil on see eluohtlik), kui käpp veritseb tugevalt ega lakka, kui kassil on krambid, hingamisraskus, ta on loid ja apaatne, ei söö üle 24 tunni või on kukkunud, kinni jäänud või mürgituse kahtlusega. Ära anna kassile kunagi inimeste valuvaigisteid, paratsetamool ja ibuprofeen on kassile tapvad.

Kraapimine ei ole pahategu

Kass ei kraabi diivanit selleks, et sulle kiusu teha. Kraapimine on kassil sama loomulik kui hingamine ja tal on selleks kolm head põhjust.

Küünte hooldus. Kraapides tuleb küüne pealt vana kest ära ja alt paistab terav uus küüs. Need läbipaistvad kooned, mida vahel põrandalt leiad, ongi vanad küünekestad.

Venitus. Vaata kassi, kes just ärkas. Ta läheb kraapimiskoha juurde, tõmbab end pikaks, sirutab selja ja õlad. See on tema hommikuvõimlemine.

Märgistamine. Käpapadjandites on lõhnanäärmed. Kraapimisjäljed on korraga nähtav ja lõhnaline sõnum: siin elan mina. Sellepärast on kraapimiskohad tihti läbikäidavates kohtades, mitte peidus.

See tähendab, et kraapimist ei saa ega tohi ära keelata. Küll aga saab selle ümber suunata.

Miks just see diivan?

Kass valib pinna, mis annab hea vastupanu ja mida saab pikalt tõmmata. Diivani külg on stabiilne, kõrge ja karedapoolne. Ideaalne. Kui majas ei ole midagi paremat, on diivan parim variant.

Seepärast algab lahendus alati küsimusest: kas kassil on üldse olemas korralik alternatiiv?

Milline kraapimispuu päriselt töötab

Enamik kraapimispuid ostetakse selle järgi, kuidas need elutuppa sobivad. Kass hindab teisi asju.

• Kõrgus. Vertikaalne post peab olema piisavalt kõrge, et kass saaks end täies pikkuses välja sirutada. Täiskasvanud kassile tähendab see vähemalt 70-80 cm püstist pinda.
• Stabiilsus. Kui post kõigub, ei kasuta kass seda uuesti. Diivan ei kõigu.
• Materjal. Sisal ehk jäme nöör on enamiku kasside lemmik. Osa kasse eelistab papi, osa puitu või vaipa. Kui üks ei tööta, proovi teist.
• Asukoht. Mitte koridori nurgas. Pane kraapimispuu sinna, kus kass juba kraabib, ja magamiskoha kõrvale. Hiljem võid seda paari nädala jooksul sentimeetrite kaupa nihutada.
• Kogus. Üks post ühe kassi kohta on miinimum. Mitme kassiga kodus on vaja mitut kraapimiskohta erinevates ruumides.

Osa kasse kraabib meelsamini horisontaalselt. Kui su kass rünnab vaipa, proovi lameda papist kraapimisalust põrandal.

Kuidas kassi ümber õpetada

1. Kaitse vana kohta. Kata diivani nurk ajutiselt kahepoolse teibi, sileda plastiku või tekiga. Kraapimine peab muutuma ebamugavaks, mitte hirmutavaks. 2. Pane alternatiiv otse kõrvale. Uus post täpselt selle koha juurde, mida kass eelistas. 3. Tee see huvitavaks. Puista posti peale kassimenti, mängi selle juures pulgamänguasjaga, kiida, kui kass seda puudutab. 4. Premeeri õiget valikut. Maius või hea sõna kohe, kui kass uut posti kasutab. Karistamine ei tööta, sest see ei kaota kraapimisvajadust, vaid õpetab kassi seda su selja taga tegema. 5. Anna aega. Harjumuse muutmine võtab kaks kuni neli nädalat. Ära võta kaitset diivanilt liiga vara ära.

Mida mitte teha: pihustuspudel, karjumine, kassi käppade surumine vastu posti. Need tekitavad stressi ja stressis kass kraabib rohkem, mitte vähem.

Küünte lõikamine

Küünte tipust natukese lõikamine vähendab kahju märgatavalt. Lõika ainult läbipaistvat teravat otsa, jättes roosa osa ehk verega varustatud pulbi puutumata. Kord kahe kuni kolme nädala tagant on enamikule kassile piisav.

Kui kass ei lase, alusta ühest küünest korraga ja tee sellest lühike rahulik rituaal. Loomaarsti kliinikus näidatakse esimesel korral hea meelega ette.

Küünte eemaldamise operatsioon ehk deklaudimine ei ole lahendus. See on kassi jaoks amputatsioon ja Euroopas keelatud.

Millal on kraapimine hoopis märk millestki muust

Enamik kraapimist on normaalne. Aga muutus on alati info.

Kui rahulik kass hakkab järsku palju rohkem kraapima, eriti ustel, akende all või uutes kohtades, tasub mõelda stressile. Kolimine, uus loom, uus inimene, remont, muutunud päevarütm või võõra kassi ilmumine akna taha panevad kassi oma piire üle märgistama.

Kui koos kraapimisega tuleb urineerimine väljapoole kasti, on see peaaegu alati signaal: kas stress või kuseteede probleem. Kuseteede mure vajab loomaarsti hinnangut, sest see võib kiiresti ohtlikuks minna.

Ja vastupidi: kui vanem kass, kes alati kraapis, lakkab järsku venitamast ja posti kasutamast, võib põhjus olla valus. Liigesevalu on kassidel sage ja hästi peidetud. Kassid ei kaeba, nad lihtsalt teevad vähem.

Lühidalt

Kraapimine ei kao ära ja ei peagi kaduma. Sinu töö ei ole seda peatada, vaid pakkuda kassile parem koht kui su diivan. Kõrge stabiilne sisalpost õiges kohas, korrapärane küünelõikus ja natuke kannatlikkust lahendavad enamiku juhtudest.