Koer ei tule kutsudes: miks ja mida teha?
Kutsele mittereageerimine on enamasti õpetamise, motivatsiooni või keskkonna küsimus, mitte kangekaelsus. Saad teada, kuidas kutset uuesti üles ehitada ja millal tasub kontrollida, kas asi on tervises.
Äratundmine
Kutsud nimepidi, koer tõstab korraks pea ja jätkab nuusutamist. Või tuleb aeglaselt, poolel teel kõrvale, kodus tuleb kohe ja õues mitte kunagi. Mõnel koeral algab see järsku pärast head perioodi, teisel pole kutse kunagi päriselt tööle hakanud.
Mida kodus jälgida
Jälgi, kas koer ei kuule sind või ei taha tulla. Tee vaikses toas proovi: ütle nime tavalisel häälel, kui ta selja taga on. Pane tähele, kas mittetulemine on igal pool ühtemoodi või ainult teatud kohtades. Vaata, mis juhtub kohe pärast tulemist: kas järgneb midagi head või rihma otsa panek ja koju minek. Märgi üles, kas koer väldib tulemist ka siis, kui liigub muidu normaalselt, või on liikumises jäikust ja kõhklust.
Millal loomaarsti juurde
Broneeri aeg, kui koer, kes varem kutsele reageeris, lakkab järsku kuulmast või ehmub, kui teda puudutad tagant. Sama kehtib, kui tulemine on muutunud aeglaseks ja koer istub või lonkab pärast jalutuskäiku, kui vanem koer paistab segaduses ja jääb tuttavas kohas seisma, või kui käitumine muutus koos söögiisu, joomise või une muutusega. Ka pidev ärevus ja kohkumine õues on põhjus arstiga rääkida.
Millal on erakorraline
Kutsele mittereageerimine ise ei ole erakorraline. KOHE helista kliinikusse, kui koer jooksis ära ja sai autolt löögi või kukkus, kui ta on äkki loid, apaatne või ei tõuse üles, kui tekivad krambid või koordinatsioonihäired, kui ta hingab raskelt, oksendab pidevalt või on veri okses, uriinis või väljaheites, või kui kahtlustad, et ta sõi õues midagi mürgist (rotimürk, seened, ravimid, sula- või jahutusvedelik).
Kutse ei ole kuulekus, vaid harjumus
Koer ei tule kutsudes mitte sellepärast, et ta sind trotsib. Ta tuleb siis, kui sinu juurde tulemine on tema jaoks parim variant sel hetkel. Metsalõhn, teine koer või jänesejälg võivad olla lihtsalt kaalukamad.
Hea uudis: kutse on treenitav igas vanuses. Halb uudis: enamik meist rikub selle kogemata ära.
Kolm kõige tavalisemat viga
1. Kutse tähendab, et lõbu saab otsa. Kui Alfredit kutsutakse ainult siis, kui on aeg rihm otsa panna ja koju minna, õpib ta kiiresti, et sinu juurde tulemine lõpetab kõige põnevama osa päevast.
2. Kutsuja hääl muutub pahaseks. Kui koer lõpuks tuleb ja saab pahandada, karistad sa täpselt seda tegu, mida tahtsid julgustada. Isegi kui ta viis minutit jooksis ringi. Tulemine tuleb alati ära tasuda.
3. Kutset korratakse tühja. "Alfred! Alfred! ALFRED!" õpetab, et sõna võib esimesel kolmel korral ignoreerida.
Kuidas uuesti üles ehitada
Vaheta sõna. Kui vana kutse on ära kulunud, võta uus. Näiteks "siia" asemel vile või "tule-tule".
Alusta kodus. Vaikne tuba, null segajat. Ütle sõna, koer tuleb, saab midagi päriselt head. Mitte kuiv krõbin, vaid kanatükk või juust.
Tasu suuremalt kui sa arvad, et vaja on. Kolm-neli tükki järjest, ükshaaval. Koer peab tundma, et sinu juurde tulek oli päeva parim otsus.
Lisa raskust tasapisi. Tuba, koridor, aed, vaikne park, park koertega. Kui koer eksib, oled sammu liiga kiiresti läinud. Mine sammu tagasi.
Kasuta pikka jalutusrihma. 5-10 meetrit annab koerale vabaduse tunde ja sulle turvavõrgu. Ära lase koera lahti kohas, kus sa tead, et kutse veel ei tööta.
Kutsu ka niisama. Kutsu, tasu, lase tagasi mängima. Nii ei tähenda kutse enam lõppu.
Millal see ei ole treeningu küsimus
Mõnikord pole asi motivatsioonis.
- Kuulmine. Vanemad koerad kaotavad kuulmise sageli tasapisi ja omanik märkab seda alles siis, kui koer ei reageeri enam selja tagant tulevale häälele.
- Valu. Koer, kellel on liigestes või seljas ebamugav, kaalub jooksmist rohkem. Tulemine muutub aeglaseks ja kõhklevaks.
- Nägemine. Hämaras eksinud või kohmakas koer võib sinu asukohta lihtsalt mitte leida.
- Vanusega seotud segasus. Vanem koer võib jääda seisma ja vaadata tühjusse, ka tuttavas kohas.
- Ärevus. Hirmul koer ei kuule midagi. Tema aju on hõivatud.
Kui muutus tuli järsku või koera üldine olek muutus koos sellega, tasub loomaarstile helistada enne, kui hakkad rohkem treenima.
Turvalisus enne kõike
Eestis on liiklus ja mets kõrvuti. Kuni kutse ei ole kindel, hoia koer rihma otsas teede ääres, parklates ja jahihooajal metsas. Kiibi andmed peavad olema registris õiged ja telefoninumber ajakohane. Helkur või tuluke kaelarihmal tasub end pimedal ajal kiiresti ära.
Ja kui koer põgeneb: ära jookse talle järele. Enamik koeri jookseb siis veel kiiremini. Pöördu ümber, jookse eemale, kükita maha, tee kummalist rõõmsat häält. Ootamatu inimene on huvitavam kui tagaajaja.
Realistlik ootus
Kutse ei saa kunagi 100% kindlaks igas olukorras. Jänes on jänes. Aga 90% on täiesti saavutatav ja see 90% on see, mis hoiab su koera elus. Tee lühikesi harjutusi, mitu korda päevas, mõni minut korraga. Järjepidevus võidab pikad seansid.
See ei asenda loomaarsti. Kui sa kahtled, helista kliinikusse.