Koer ei jää üksi koju: mida see tähendab ja kuidas aidata?

Koer hakkab rahutuks muutuma juba siis, kui võtad võtmed või paned jope selga. Pärast ust sulgemist algab uluv haukumine, kraapimine ukse või akna juures, näritud uksepiit, süljelaigud, urineerimine või roojamine kohta, kuhu ta muidu ei tee. Naaber mainib, et koer teeb häält kogu päeva. Koju jõudes on koer üleerutunud, hingeldab ja on higised käpajäljed põrandal.

Filmi telefoni või kaameraga esimesed 30 minutit pärast lahkumist - see näitab kõige rohkem. Pane tähele, kui kaua läheb rahunemiseni ja kas koer üldse rahuneb. Jälgi, kas ta sööb ära maiuse, mille lahkudes maha jätsid. Märka, kas hävitustöö on ukse juures (ärevus) või üle terve toa mänguasjadega (igavus). Kirjuta üles, mitu tundi ta päevas üksi on ja kui palju liikumist enne seda sai.

Kui koer ei rahune kolme nädala järjepideva harjutamise järel, kui ta vigastab end ukse või puuri kallal, kui ta keeldub üksi olles söömast ja joomast, või kui probleem tekkis järsku koeral, kes varem jäi rahulikult koju. Järsk muutus vanemal koeral vajab alati loomaarsti vaadet - taga võib olla valu, kuulmise või nägemise langus või vanusega seotud muutused ajus. Loomaarst aitab ka leida sobiva käitumisspetsialisti.

Helista kohe kliinikusse, kui koer on end põgenemiskatsel vigastanud: veritsevad käpad või suu, murdunud küüned koos tugeva verejooksuga, katkised hambad. Samuti kohe, kui koer on üksiolles alla neelanud midagi ohtlikku - riidetükke, mänguasja osi, ravimeid, kemikaale - või kui ta on aknast või rõdult kukkunud. Kiire abi vajab ka koer, kes hingeldab pidevalt ega suuda tunde pärast sinu koju tulekut rahuneda, kellel on krambid või kes on täiesti loid ja ei reageeri sinule.

Miks koer üksi olla ei taha

Koer on karjaloom. Üksiolek ei ole talle loomulik seisund, seda tuleb õppida. Enamik koeri õpib selle ära ilma suurema vaevata, aga osal ei lähe nii lihtsalt.

Tähtis on üks asi: koer ei tee seda trotsist ega kättemaksuks. Kui Alfred on närinud ukselengi katki, ei mõelnud ta "nüüd ma näitan". Ta oli paanikas ja üritas välja saada. Karistamine koju jõudes ei aita, sest koer ei seosta seda enam poole tunni taguse teoga. Küll aga õpib ta, et sinu kojutulek on hirmutav, ja ärevus läheb hullemaks.

Ärevus või igavus?

Need kaks näevad sarnased välja, aga vajavad erinevat lahendust.

Ärevusele viitab:

• Kõik algab esimese 15-30 minuti jooksul
• Kahjustused on väljapääsude juures: uks, aknalaud, ukselävi
• Koer ei puutu maiust ega toitu
• Hingeldamine, süljelaigud, värisemine
• Rahutus juba lahkumisettevalmistuste ajal

Igavusele viitab:

• Tegevus algab tunde hiljem
• Näritud on asju üle kogu kodu
• Koer sööb ja magab vahepeal rahulikult
• Rohkem liikumist ja nuputamist päeva jooksul aitab kohe

Kuidas kodus harjutada

Harjutamise mõte on lihtne: koer peab kogema ikka ja jälle, et üksiolek on igav ja ohutu, mitte hirmus. Selleks pead alustama nii lühikesest ajast, et ta jõuab rahulikuks jääda.

1. Lõhu lahkumisrituaal. Võta võtmed kätte ja pane tagasi. Pane jope selga ja võta ära. Tee seda päevas kümneid kordi, ilma kuhugi minemata. Nii kaotavad need märgid oma tähenduse.

2. Alusta sekunditest. Mine ukse taha ja tule kohe tagasi. Kui koer jäi rahulikuks, pikenda: 10 sekundit, 30 sekundit, minut. Kui ta hakkab kiunuma, oled liiga kiiresti läinud. Mine sammu tagasi.

3. Ära tee lahkumisest ega tulekust suurt sündmust. Ei mingeid pikki hüvastijätte ega vaimustunud tervitusi. Rahulik, igav, tavaline.

4. Anna enne lahkumist tegevust. Jalutuskäik või nuputamismäng enne üksijätmist aitab. Väsinud koer on rahulikum koer.

5. Jäta midagi, mis lõhnab sinu järele. Kantud särk pesakorvis on väike, aga päris abi.

6. Ole järjekindel. Iga kord, kui koer jääb üksi kauemaks, kui ta hakkama saab, läheb natuke tagasi. Kui pead tööle minema, korralda selleks ajaks koerahoidja või pereliige, kuni harjutamine on edenenud.

Mida mitte teha

Ära karista. Ära osta teist koera selleks, et esimene ei oleks üksi - see harva lahendab lahusolekuärevust ja tihti tekib kaks murekoera. Ära pane ärevat koera puuri, kui ta ei ole puuriga rõõmsalt harjunud, sest lukustatuna võib paanika muutuda ohtlikuks.

Ja kõige tähtsam: ära anna koerale inimeste rahusteid ega valuvaigisteid. Eestis on üsna palju omanikke andnud loomale oma kodust ravimikapist midagi. Paratsetamool ja ibuprofeen on koerale mürgised, kassile eluohtlikud. Inimeste rahustid ei mõju koerale samamoodi ja doosid on täiesti teised. Kui abi on vaja ravimist, määrab selle loomaarst.

Kui kaua see võtab

Kerge mure laheneb sageli paari nädalaga. Väljakujunenud lahusolekuärevus võib võtta kuid ja seal on käitumisspetsialisti abi kulla väärt. Raskematel juhtudel kombineeritakse harjutamist loomaarsti määratud toega.

Edenemine ei ole sirgjooneline. Halvad päevad tulevad. Vaata pilti kuude, mitte päevade kaupa.

Väike meeldetuletus

Kui probleem tekkis järsku, kontrolli kõigepealt tervist. Valus selg, kõrvapõletik või halvenev kuulmine muudab koera ärevaks ja see näeb välja nagu käitumisprobleem. Loomaarsti visiit enne pikka treeningplaani säästab aega.