Kas iga-aastane tervisekontroll on vajalik?

Sinu koer või kass tundub terve: sööb, magab, mängib. Just sellepärast tekibki küsimus, kas arsti juurde minek on üldse vajalik. Samal ajal võid olla tähele pannud pisiasju, mis on end vaikselt sisse seadnud: veidi halvem hingeõhk, natuke aeglasem trepist ülesminek, pisut suurem või väiksem söögiisu, kaal, mis on aastaga hiilinud üles või alla.

Pea kord kuus lihtsat vaimset arvet: kas kaal on sama, kas joomine ja pissimine on tavapärane, kas hingeõhk on sama, kas liikumine on sama sujuv, kas karvkate ja nahk on korras. Kaalu koera või kassi kord kuus või kord kvartalis ja kirjuta number üles. Kassi puhul jälgi liivakasti: kogused, sagedus, kuju. Vanemal loomal pane tähele, kas ta hüppab veel samadele kohtadele nagu varem.

Terve täiskasvanud koera ja kassi puhul kord aastas, tavaliselt koos vaktsineerimisega. Kutsikal ja kassipojal esimesel eluaastal mitu korda vastavalt vaktsineerimiskavale. Alates umbes 7-8 eluaastast tasub kaaluda kaks korda aastas, sest selles vanuses jõuab aastaga rohkem muutuda. Kroonilise haiguse või püsiravimiga loomal nii tihti, nagu arst on määranud. Väljaspool graafikut mine siis, kui märkad kaalumuutust ilma põhjuseta, joomise või pissimise koguse muutust, halba hingeõhku, söögiisu langust üle paari päeva, lonkamist, tugevat sügelemist või muutunud käitumist.

Helista kliinikusse kohe, kui: koeral või kassil on krambid; ta on loid, ei reageeri, ei tõuse; hingamine on raske, kiire või lärmakas, igemed on kahvatud või sinakad; oksendamine ei lakka või okses on verd; väljaheites või uriinis on verd; kõhulahtisus kestab üle 24 tunni või loom on samal ajal loid; kass käib liivakastis, pingutab, aga uriini ei tule (see on eluohtlik, mine kohe); kõht on paistes ja pingul, koer üritab tulutult oksendada; kahtlustad mürgitust või õnnetust. Ära anna kunagi inimeste valuvaigisteid, ibuprofeen ja paratsetamool on eriti kassile surmavad.

Lühike vastus: jah, ka siis kui kõik tundub hästi

Koerad ja kassid on head oma vaevuste varjajad. Kass eriti. Metsikus looduses tähendas nõrkuse näitamine ohtu, ja see instinkt ei ole kuhugi kadunud. Selleks ajaks, kui sina märkad, et midagi on valesti, on protsess sageli kestnud juba kuid.

Iga-aastane ülevaatus ei ole seetõttu formaalsus vaktsiini pärast. See on hetk, kus keegi vaatab su looma tervikuna üle ja võrdleb teda eelmise aastaga.

Mida arst tegelikult vaatab

Üks korralik ülevaatus on umbes 20-30 minutit ja sisaldab tavaliselt:

• Kaal ja kehakonditsioon. Number ise ei ütle kõike. Oluline on trend. Kassi kolmesajagrammine kaalulangus on sama tähenduslik kui inimese mitu kilo.
• Suu ja hambad. Hambakivi, punetavad igemed, murdunud hammas. Suuprobleemid on üks sagedasemaid leide ja koduses elus peaaegu nähtamatud, sest loom sööb valu kiuste edasi.
• Süda ja kopsud. Kuulatlusega leitakse kahinaid ja rütmihäireid, mis ei anna veel mingit välist märki.
• Nahk, karv, kõrvad, silmad. Kirbud, põletikud, muhud.
• Kõhu palpeerimine. Elundite suurus, valulikkus, tükid.
• Liigesed ja liikumine. Kas puus või põlv on jäik, kas selg on tundlik.
• Temperatuur ja lümfisõlmed.

Ja vähemalt sama tähtis: vestlus. Sina tead oma loomast rohkem kui keegi teine. Ütle välja ka need pisiasjad, mis tunduvad rumalad. "Alfred ei hüppa enam diivanile" on kliiniliselt sama väärtuslik info kui vereproov.

Vaktsiinid Eestis

Suur osa inimesi tulebki kliinikusse vaktsiini pärast, ja see on hea põhjus. Eestis kehtib koeral:

• Marutaud on kohustuslik, kordus iga 2 aasta tagant.
• DHPP (katk, parvoviirus, adenoviirus, parainfluenza põhikomponendid) kordus iga 3 aasta tagant.
• Leptospiroos ja paragripp vajavad kordust igal aastal.

See tähendab, et ka "kolmeaastase" vaktsiini korral on igal aastal midagi teha. Ja iga vaktsineerimiskord algagi ülevaatusega, sest haiget looma ei vaktsineerita.

Kassil sõltub kava sellest, kas ta käib õues, elab teiste kassidega või reisib. Räägi see oma arstiga läbi.

Kellele piisab korrast aastas, kellele mitte

Kutsikas ja kassipoeg. Esimesel aastal käiakse mitu korda: vaktsineerimised, ussirohi, kiibistamine, kastreerimise või steriliseerimise arutelu, kasvu jälgimine.

Noor ja täiskasvanud, terve loom. Kord aastas on hea rütm.

Alates 7-8 eluaastast. Siin tasub kaaluda kaks korda aastas. Loom vananeb kiiremini kui meie, ja aasta on tema jaoks pikk aeg. Selles vanuses hakkavad tüüpiliselt ilmnema neeru-, kilpnäärme-, südame- ja liigesemuutused. Vanemale loomale soovitatakse sageli lisaks vere- ja uriinianalüüsi. See ei ole müük, vaid ainus viis näha seda, mis käega katsudes ei paista.

Krooniline haigus või püsiv ravim. Graafiku määrab arst.

"Aga kass vihkab autosõitu"

See on päris probleem, mitte vabandus. Kassid käivad arsti juures oluliselt harvem kui koerad just sellepärast. Mõned asjad aitavad:

• Hoia transpordipuur kodus lahtiselt näha, mitte keldris. Kass harjub sellega kui mööbliesemega.
• Pane sisse tuttava lõhnaga tekk.
• Küsi kliinikult kassisõbralikku aega, mil koeri vähem.
• Kata puur pealt rätikuga, see vähendab stressi märgatavalt.
• Küsi arstilt, kas kodukülastus on võimalik.

Mida sinult oodatakse

Võta kaasa info: mida loom sööb ja kui palju, millal sai viimati ussirohtu ja parasiiditõrjet, millised ravimid või lisandid on kasutusel. Kui midagi teeb muret, kirjuta enne kodus üles. Vastuvõtul kipuvad küsimused ununema.

Kui mure on oksendamine, lonkamine või kummaline käitumine, tee sellest telefoniga lühike video. Kliinikus näitab loom end tavaliselt kõige normaalsemalt just siis, kui seda kõige vähem vaja on.

Kokkuvõte

Iga-aastane kontroll ei ole selleks, et leida midagi hirmsat. See on selleks, et enamikul kordadel kuulda "kõik on hästi" ja saada võrdluspunkt järgmiseks aastaks. Ja neil üksikutel kordadel, kui midagi on, on see leitud varem, kui sa oleks ise osanud märgata.