Kirbud - kuidas ära tunda ja mida teha?

Loom sügab, närib end või lakub eriti sabajuurt, kubet ja kõhtu. Karvas võib näha väikseid pruune kiiresti liikuvaid putukaid ja musti terakesi, mis niiskel salvrätil määrduvad punakaspruuniks. Nahal võivad olla punetavad täpid, kärnad või hõrenenud karv.

Kammi looma kirbukammiga hele niiske paberi kohal ja vaata, kas terakesed määrivad punaseks. Jälgi, kui tihti ta sügab ja kas nahk läheb punaseks või haavandiliseks. Vaata üle ka magamisase ja kohad, kus loom aega veedab. Kui peres on mitu looma, kontrolli kõiki.

Kui sügelemine kestab üle paari päeva ka pärast kirbutõrjet, kui nahale tekivad haavandid, kärnad või paljad laigud, kui nahk lõhnab või on soe ja märg. Samuti siis, kui näed väljaheites või päraku ümber riisiterataolisi valgeid osakesi, mis viitavad paelussile, või kui loom on kutsikas, kassipoeg, vana või haige. Enne esimest kirbutõrjevahendit tasub loomaarstiga nõu pidada, eriti kassi puhul.

Helista kohe kliinikusse, kui loom on loid, ei taha tõusta, igemed on kahvatud või valged, hingamine on kiire ja pinnapealne - väga väike kutsikas või kassipoeg võib suure kirbukoormuse tõttu kaotada ohtlikult palju verd. Kohene abi on vaja ka siis, kui loomal tekib pärast kirbutõrjevahendi kasutamist värisemine, lihastõmblused, krambid, tugev süljevoolus või kõndimisraskus. See on eriti oluline kassi puhul, kes on kokku puutunud koertele mõeldud permetriini sisaldava vahendiga - see on kassile eluohtlik mürgistus.

Kes kirp on ja kust ta tuleb

Kirp on väike tumepruun putukas, umbes 2-3 mm pikk. Ta liigub karvas kiiresti ja hüppab hästi. Kirbud ei ela ainult õues. Enamik kirbu elutsüklist möödub hoopis sinu kodus: munad, vastsed ja nukud on vaibas, parketivahedes, diivanil ja looma magamisasemel.

See tähendab kahte asja. Esiteks, kirpe võib saada ka loom, kes käib õues vähe või üldse mitte - need tulevad tuppa jalanõude ja riietega. Teiseks, kui näed loomal ühte kirpu, on kodus tõenäoliselt palju rohkem elutsükli varasemaid staadiume.

Kuidas ära tunda

Esimene märk on tavaliselt sügelemine. Koer näksib sabajuurt ja tagakäppi. Kass lakub end intensiivselt, sageli just kõhtu ja reite sisekülgi, ja karv jääb hõredaks. Mõni loom kratsib peaaegu üldse mitte, seega puuduv sügelemine ei tähenda, et kirpe pole.

Kõige usaldusväärsem kodune test on kirbukammi test:

1. Kammi looma tiheda kirbukammiga, eriti sabajuure, kaela ja kubeme piirkonnas. 2. Raputa kammilt tulnu valgele paberile või heledale salvrätile. 3. Niisuta paberit veidi. 4. Kui mustad terakesed määrivad ümbruse punakaspruuniks, on tegemist kirbu väljaheitega, mis koosneb seedunud verest.

Kui Alfredi kaelalt tuleb kammiga paar musta täppi, mis vees punaseks lähevad, siis vastus on olemas.

Miks kirbud pole ainult tüütus

Osa loomi on kirbusülje suhtes allergilised. Neil piisab üksikust hammustusest, et tekiks tugev sügelemine, punetus ja karvakadu. Kraapimisest võib omakorda tekkida nahapõletik.

Kirbud kannavad edasi ka paelussi. Kui loom kirbu alla neelab, võib ta saada parasiidi, mille tunneb ära riisiterataoliste osakeste järgi päraku ümber või väljaheites.

Väga väikestel kutsikatel ja kassipoegadel võib suur kirbukoormus põhjustada kehvveresust. Kahvatud igemed ja loidus on siis tõsine märk.

Mida kodus teha

Ravida tuleb korraga kolme asja: looma, kõiki teisi kodus elavaid loomi ja keskkonda.

Loom saab kirbutõrjevahendi, mis on mõeldud just tema liigile ja kehakaalule. Vahendeid on tilkadena kuklale, tablettidena ja kaelarihmadena. Loomaarst või apteeker oskab öelda, mis sobib.

Keskkonna puhastamine tähendab kannatlikkust. Pese looma pesa ja tekid kuumas vees. Ime põrandad, vaibad ja diivanid põhjalikult läbi ning viska tolmukott kohe välja. Korda seda vähemalt paar nädalat, sest nukud on kaitstud ja kooruvad järk-järgult. Just seepärast tundub sageli, et kirbud tulevad tagasi - tegelikult koorub uus laine.

Ohutus, mis on tõesti oluline

Ära kunagi anna loomale inimeste ravimeid. Valuvaigistid nagu ibuprofeen või paratsetamool ei aita sügelemise vastu ja on loomale mürgised. Kassile on paratsetamool eluohtlik juba väikeses koguses.

Ära kasuta kassil koertele mõeldud kirbuvahendit. Paljud koeratooted sisaldavad permetriini, mis on kassile tugev närvimürk. Mürgistus võib tekkida ka siis, kui kass magab värskelt ravitud koera kõrval. Kui kodus on nii koer kui kass, küsi loomaarstilt vahendit, mis on mõlemale ohutu, ja hoia loomad pärast koera ravimist mõnda aega eraldi.

Ettevaatust ka koduste lahendustega. Eeterlikud õlid, eriti teepuuõli, on kassile mürgised. Sool, äädikas ja küüslauk kirpe ära ei aja, küll aga võivad nahka või seedimist ärritada.

Kuidas hoida kirpe eemal

Eestis on kirbud aktiivsemad soojal poolaastal, aga köetud korteris võivad nad elutseda aasta läbi. Regulaarne tõrje kevadest sügiseni, sageli ka talvel, on lihtsam kui puhangu likvideerimine.

Kui kammid looma korra nädalas kirbukammiga, märkad probleemi varakult. Sama kammimine annab võimaluse üle vaadata ka nahk, kõrvad ja käpad. Väike rutiin, mis säästab hiljem palju vaeva.