Mis on leptospiroos ja kas mu koer vajab kaitset?

Koer muutub loiuks ja isutuks, võib olla palavikuline, oksendada või kõhulahtisust põdeda. Mõnel muutub joomine ja pissimine tavatuks: kas väga palju või hoopis peaaegu üldse mitte. Silmavalged või igemed võivad kolletuda, uriin tumeneda. Sageli on koer paar päeva enne seda käinud metsas, kraavis või ujunud seisvas vees.

Jälgi söögiisu, joomise ja pissimise kogust, energiat ja kõnnakut. Vaata igemete ja silmavalgete värvi hea valguse käes. Pane tähele, kas kõht on katsudes hell või selg kange. Kirjuta üles, millal ja kus koer viimati seisvas vees ujus või lompidest jõi, see info aitab loomaarstil.

Broneeri aeg, kui koer on üle 24 tunni loid või isutu, kui oksendamine või kõhulahtisus kestab üle päeva, kui joomine ja pissimine on selgelt muutunud või kui märkad palavikku. Helista ka siis, kui koer tundub terve, aga vaktsineerimata ja on hiljuti ujunud seisvas vees või puutunud kokku näriliste ja nende uriiniga. Alati küsi nõu, kui vaktsiinikaardil on leptospiroosi süst rohkem kui aasta vana.

Helista kliinikusse KOHE, kui koer on järsult apaatne ja ei tõuse, kui on krambid, hingamisraskus või verine okse, uriin või väljaheide. Kohe ka siis, kui koer pole mitu tundi üldse pissinud või uriin on tumepruun, kui igemed või silmavalged on kollased, kui oksendamine on pidev ega jää midagi sisse, või kui palavik on kõrge ja koer on külmavärinates. Need on erakorralised tunnused, ära oota hommikuni.

Mis haigus see on

Leptospiroosi põhjustavad leptospira-bakterid. Nad elavad nakatunud looma neerudes ja väljuvad koos uriiniga. Niiskes, soojas ja seisvas vees püsivad nad elus nädalaid.

Koerani jõuab bakter tavaliselt nii: koer joob lombist või kraavist, ujub seisvas veekogus, nuusutab või lakub kohta, kuhu rott või hiir on pissinud. Bakter tungib sisse limaskestade või naha kriimustuse kaudu. Sealt jõuab ta verre ja edasi neerudesse ja maksa.

See ei ole eksootiline haigus. Näriliste ümber käivat elu on Eestis igal pool: aiamaadel, laudas, prügikastide juures, metsaservas, suvila all.

Miks see tõsine on

Leptospiroos kahjustab eelkõige neere ja maksa. Kerge kulu korral on koer paar päeva loid ja isutu ning taastub. Raske kulu korral tekib äge neerupuudulikkus, mille ravi on pikk, kallis ja mitte alati edukas.

Oluline lisapunkt: leptospiroos on zoonoos. See tähendab, et haigus võib kanduda ka inimesele. Nakatunud koera uriiniga käsitsemisel tuleb kasutada kindaid ja pesta hoolikalt käsi. Seepärast ei ole vaktsiin ainult koera asi.

Mida kodus tähele panna

Leptospiroosil ei ole ühte tüüpilist tundemärki. Kõige sagedamini algab kõik ebamääraselt:

• koer on loid, ei taha jalutama minna
• söögiisu kaob
• palavik, koer võib väriseda
• oksendamine ja kõhulahtisus
• joomine ja pissimine muutuvad: kas ebatavaliselt palju või ootamatult vähe
• lihasvalu, kange kõnnak, koer ei taha end puudutada lasta
• igemed või silmavalged kolletuvad, uriin läheb tumedaks

Kujuta ette Alfredit, kes käis laupäeval metsas ja jõi kraavist. Teisipäeval ei taha ta hommikusööki ja lamab. See kombinatsioon, hiljutine kokkupuude seisva veega pluss järsk loidus, väärib loomaarsti kõnet.

Vaktsiin ja Eesti kord

Leptospiroosi vaktsiini korratakse Eestis igal aastal. See erineb teistest süstidest, mida koer saab:

• marutaud: iga 2 aasta tagant, kohustuslik
• DHPP (katk, parvoviirus, hepatiit, paragripp): iga 3 aasta tagant
• leptospiroos ja paragripp: igal aastal

Aastane intervall ei ole liialdus. Leptospiroosi vaktsiini kaitse ei kesta nii kaua kui viirusvaktsiinidel, seepärast tulebki seda sagedamini korrata.

Kutsikas saab leptospiroosi vastu põhikuuri kahe süstiga, mille vahe on tavaliselt 3-4 nädalat. Alles pärast teist süsti on kaitse korralik. Enne seda ei ole mõistlik lasta kutsikal lompidest juua ega seisvas vees ujuda.

Kas minu koer vajab kaitset

Vaktsiini tasub kindlasti arutada, kui koer:

• käib metsas, rabas, jahil või maal
• ujub järvedes, tiikides või jões
• joob jalutuskäigul lompidest, ükskõik kui palju sa keelad
• elab või viibib kohas, kus on näriliste jälgi
• käib koos teiste koertega hoiukohtades või treeningutel

Aga ka linnakoer ei ole automaatselt kaitstud. Rotte on ka linnas ning lombid on linnas samuti. Enamikule Eesti koertele on iga-aastane leptospiroosi vaktsiin mõistlik valik. Lõpliku otsuse teed sina koos oma loomaarstiga, kes tunneb koera elustiili ja tervist.

Mida ise mitte teha

Ära anna koerale inimeste valuvaigisteid ega palavikualandajaid. Ibuprofeen, paratsetamool ja teised inimeste ravimid kahjustavad koera neere ja maksa, ja leptospiroosi kahtluse korral on just neerud ja maks juba niigi löögi all. Kassidele on paratsetamool otseselt surmav. Eesti uuringu järgi on 13,4% omanikest siiski oma loomale selliseid ravimeid andnud. Helista pigem kliinikusse ja küsi nõu.

Ära jäta ka nn iseparanemist ootama, kui koer on loid ja pissimine on muutunud. Leptospiroosi ravi tulemus sõltub palju sellest, kui vara alustatakse.

Lihtsad ennetusvõtted

• hoia vaktsiinikaart ajakohane, pane telefoni meeldetuletus aasta peale
• pane jalutuskäigule kaasa vett, siis on lombist joomise kiusatus väiksem
• väldi soojal suvel seisva veega tiike ja kraave
• hoia õu näriliste jaoks ebahuvitav: kinnised prügikastid, koristatud sööginõud
• pese käsi, kui puutusid kokku võõra koera uriiniga

Ennetus on siin selgelt lihtsam kui ravi.