Koer tirib rihmas? 5-minutiline harjutus, mis tegelikult töötab

Koer kõnnib pidevalt rihm pingul, köhib või röhitseb kaelarihma surve all, tõmbab sind ette lõhnade või teiste koerte poole. Sinu käsi ja õlg valutavad pärast jalutuskäiku ning jalutamine ei tundu enam mõnus kummalegi.

Jälgi, kus täpselt tirimine algab: kas kohe uksest väljudes, teatud tänavanurgal või ainult teiste koerte nähes. Pane tähele, kas koer köhib või hingeldab rihma pinge all, kas ta suudab pärast paari minutit rahuneda ja kas ta üldse võtab õues maiust vastu. Kui koer maiust ei võta, on ta liiga ärevil, et õppida.

Broneeri vastuvõtt, kui koer köhib või röhitseb ka pärast rihma vabastamist, kui hingamine jääb pikaks ajaks lärmakaks, kui ta hakkab lonkama või tõrgub jalutama minemast. Samuti siis, kui tirimise taga on selge hirm või paanika teiste koerte ja inimeste ees ning tavaline harjutamine ei aita paari nädalaga.

Otsest hädaolukorda rihmas tirimine tavaliselt ei tekita. Helista kohe kliinikusse, kui koer jääb rihma pinge või kaelarihma järel hingeldama nii, et hingamine on raske ja ei rahune paari minutiga, igemed või keel muutuvad sinakaks või kahvatuks, koer kukub kokku või kaotab teadvuse. Sama kehtib, kui koer on jalutuskäigul saanud õnnetuse, näiteks löögi auto või teise koera hammustuse, või on söönud õuest midagi kahtlast.

Miks koer üldse tirib

Koer ei tiri sellepärast, et tahaks juhtida. Ta tirib, sest see toimib. Iga kord, kui rihm on pingul ja te sellegipoolest edasi liigute, saab koer kinnituse: pinge viib sinna, kuhu ma tahan. Nii tekib harjumus, mida on kordustega ehitatud kuid või aastaid.

Sellepärast ei õpi koer lahti tirimisest ühe pika jalutuskäiguga. Ta õpib lühikeste, selgete korduste abil.

Enne kui alustad: varustus

Tiriva koera puhul on rakmed kaelarihmast lahkemad. Kaelarihma pinge surub hingetorule ja kaelale, ja seda on kuulda köhimisest või röhitsemisest.

Lühikoonulistel tõugudel, näiteks mopsidel ja prantsuse buldogidel, on hingamisteed niigi kitsad. Neil tasub kaelarihma surve vältida ja kasutada rakmeid. Kui selline koer hingeldab jalutuskäigul kaua ja lärmakalt, on see loomaarstiga arutamise teema, mitte lihtsalt treeningu küsimus.

Võta kaasa rihm, mis on umbes 1,5-2 meetrit pikk. Väga pikk kerirmm õpetab koerale, et pinge on normaalne.

Viieminutiline harjutus

See harjutus ei ole jalutuskäik. See on treening. Tee seda kohas, kus on vähe segajaid: koduõuel, maja ees, vaikses tänavanurgas.

1. Lae maiused (30 sekundit). Võta väikesed pehmed maiused, umbes hernetera suurused. Neid peab jaguma palju. Kuiv krõbe maius kukub maha ja katkestab hetke.

2. Leia oma koht (30 sekundit). Otsusta, kummal pool sind koer kõnnib. Hoia rihma nii, et sinu käsi on keha lähedal, mitte välja sirutatud. Kui käsi on ees, tõmbad sina koera vastu ja ta tõmbab vastu.

3. Kolm sammu (2 minutit). Ütle koera nimi, astu kolm sammu ja anna maius jala kõrvale, oma jala juurde. Mitte ette. Maius jala juures õpetab koerale, et hea koht on sinu kõrval.

Alfredi puhul näeb see välja nii: "Alfred", kolm sammu, maius. Paus. Uuesti. Kümme korda.

4. Peatu, kui rihm pingub (1,5 minutit). Nüüd kõnni tavalist tempot. Niipea kui rihm läheb pingule, jää seisma. Ära tõmba, ära räägi. Lihtsalt seisa nagu puu.

Oota. Koer vaatab varem või hiljem tagasi või astub sammu tagasi ja rihm lõdveneb. Sel hetkel öelge "tubli" ja liikuge edasi. Edasiliikumine ongi tasu.

Esimestel kordadel võid seista pool minutit. Nädala pärast on ootamine sekundites.

5. Lõpeta enne, kui igav hakkab (30 sekundit). Lõpeta siis, kui läheb hästi. Anna koerale luba nuusutada, ütle mingi vabastav sõna ja lase tal olla koer.

Mida oodata

Esimesed päevad tunduvad aeglased. Sa jõuad viie minutiga kümme meetrit. See on täiesti normaalne ja tegelikult hea märk: tähendab, et sa oled järjekindel.

Tee harjutust üks kord päevas. Iga päev viis minutit annab kuu ajaga rohkem tulemust kui üks tunniajane seanss nädalas.

Tavalised jalutuskäigud käivad harjutuse kõrval edasi. Ideaalis kasuta neil ajal pikemat rihma ja lase koeral nuusutada, siis on tal selge vahe: see rihm tähendab jalutamist, see harjutust.

Kolm asja, mis rikuvad kõik ära

Rihma tõmblemine. Koer õpib pingest, mitte valust. Tõmblemine teeb ärevad koerad ärevamaks.

Ebajärjekindlus. Kui pool aega lubad tirida ja pool aega mitte, ei õpi koer midagi. Lepi perega kokku ühed reeglid.

Liiga raske keskkond. Kui alustad kohe rahvarohkes pargis, ei ole koeral võimalustki õnnestuda. Raskust tõsta tasub alles siis, kui vaikses kohas läheb hästi.

Millal on asi rohkem kui harjumus

Mõnikord ei ole tirimine õppimise küsimus. Kui koer tirib paanikas, haugub ja ei suuda üldse süüa võtta, on tegu ärevuse või hirmuga. Siis aitab rohkem koolitaja või loomaarsti nõu kui kordused.

Sama kehtib, kui koer hakkab äkki tirima või vastupidi, tõrgub kõndimast, lonkab või istub jalutuskäigul maha. Käitumise järsk muutus on tervise teema, mitte treeningu oma.