Kui tihti anda ussirohtu?

Sageli ei ole midagi näha. Terve välimusega koer või kass võib parasiite kanda ilma ühegi tunnuseta. Kui märke on, siis tavaliselt need: väljaheites või pepu ümber riisiterataolised valged tükid, okses või kakas nähtavad ussid, pepu lohistamine mööda põrandat, kõhulahtisus või limane väljaheide, tuhm karv, hea isu koos kaalulangusega. Kutsikatel ja kassipoegadel torkab silma punnis kõht kõhna keha juures.

Vaata aeg-ajalt väljaheidet üle, eriti pärast reisi või jahiretke. Jälgi, kas loom sügab pepu või lohistab seda. Kirjuta üles, millal viimati ussirohtu andsid, ja pane järgmine kord kalendrisse. Jälgi ka kirpe: kirbud kannavad paelussi edasi, nii et kirbutõrjeta ussitõrje jääb poolikuks. Pärast rohu andmist vaata paar päeva, kas loom sööb ja on ergas.

Broneeri aeg, kui näed usse okses või väljaheites, kui kõhulahtisus või oksendamine kestab üle 24-48 tunni, kui loom võtab kaalust alla või kõht on ebaloomulikult punnis. Samuti siis, kui ussirohi on antud, aga tunnused jäävad. Kindlasti pea nõu, kui tegemist on tiine või imetava emaga, väga noore looma või krooniliselt haige loomaga, ning enne esimest kutsika- või kassipojakuuri.

Helista kliinikusse KOHE, kui: loom on loid, apaatne või kokku kukkunud; okse või väljaheide on verine; oksendamine on pidev ja loom ei suuda vedelikku sees hoida; kõht on kõva, punnis ja valulik; igemed on kahvatud või valged; tekivad krambid, tasakaaluhäired või hingamisraskus; kutsikas või kassipoeg muutub pärast ussirohu andmist järsku nõrgaks. Erakorraline on ka olukord, kus loom on söönud võõra või inimesele mõeldud ussirohu või sai ravimit üleannuses.

Miks ussitõrje üldse vajalik on

Soolikaparasiidid ei tee alati kohe nähtavat kahju. Just see teebki nad salakavalaks. Loom võib kuude kaupa kanda ümarusse või paelusse, näida terve ja samal ajal levitada mune keskkonda. Osa parasiite kandub edasi ka inimesele, eriti lastele, kes mängivad liivakastis või koeraga põrandal.

Eesmärk ei ole steriilne loom. Eesmärk on hoida parasiitide hulk nii madal, et see ei kahjusta looma ega pere.

Kutsikad ja kassipojad

Noored loomad vajavad kõige tihedamat tõrjet. Ümarussid kanduvad emalt poegadele juba enne sündi või piimaga, nii et praktiliselt iga pesakond vajab tõrjet.

Tavaline skeem:

• esimene kord umbes 2-3 nädala vanuselt
• seejärel iga 2 nädala tagant kuni 12 nädala vanuseni
• edasi kord kuus kuni 6 kuu vanuseni
• pärast seda üle minna täiskasvanu rütmile

Ka emale antakse tavaliselt tõrje koos poegadega. Täpse plaani ja preparaadi valib loomaarst kaalu järgi, sest annus sõltub grammidest.

Täiskasvanud koer ja kass

Siin ei ole üht õiget numbrit. Lähtu eluviisist.

Kaks korda aastas võib piisata, kui tegu on linnakoeraga, kes ei püüa närilisi, ei söö toorest liha ega käi metsas. Sama kehtib puhtalt toakassi kohta, kes ei näe hiirt ega väljas käivat kassisõpra.

Neli korda aastas on hea vaikevalik enamikule koertele, kes käivad metsas, ujuvad, nuusutavad teiste loomade väljaheiteid või reisivad.

Iga 1-3 kuu tagant tasub tõrjuda jahti pidavaid kasse ja koeri, toorest liha söövaid loomi, jahikoeri ning peresid, kus on väikesed lapsed või immuunpuudulikkusega inimene.

Alfredi näitel: kui ta käib iga nädalavahetus metsas, nuusib kõike ja püüab vahel hiire, siis kaks korda aastas jääb väheks.

Eesti eripära

Meie metsades levib rebaste ja koerte kaudu paelussid, sealhulgas ehhinokokk. Nakatuda saab loom närilist või toorest rupskit süües. Kui su koer käib palju metsas või jahil, räägi loomaarstiga tihedamast paelussitõrjest. Marjul ja seenel käivatele peredele on see mõtlemapanev, sest inimene võib mune kätte saada saastunud metsaandidest.

Ussitõrje ei ole vaktsiin ega asenda seda. Marutaudi vaktsiin on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant, DHPP iga 3 aasta tagant ning leptospiroos ja paragripp igal aastal. Ussitõrje on eraldi teema, kuigi loomaarst teeb need sageli sama visiidi ajal ära.

Ussirohi ei ole ennetus tulevikuks

Tähtis nüanss: ussirohi tapab need parasiidid, kes on hetkel looma sees. See ei kaitse järgmise päeva nakatumise eest. Just sellepärast räägime kordustest, mitte ühest kevadisest korrast.

Sama loogika kehtib ka teistpidi. Kui kahtlustad parasiiti, siis üks tablett ei pruugi kõike lahendada, sest osa parasiite vajab kordust 2-3 nädala pärast.

Väljaheiteproov kui alternatiiv

Kui sa ei taha loomale rutiinselt rohtu anda, on olemas teine tee. Vii loomaarstile väljaheiteproov ja ravi ainult siis, kui leid on positiivne. See sobib hästi loomadele, kes on väikese riskiga. Miinus on see, et üks proov ei püüa alati kõike kinni ja paeluss jääb sageli märkamatuks.

Ravimite ohutus

Kasuta ainult loomale mõeldud preparaate ja täpselt õige kaalu järgi. Mõned olulised punktid:

• Koera ussirohtu ei tohi anda kassile ilma loomaarstiga nõu pidamata. Kass ei ole väike koer ja mõned toimeained on talle mürgised.
• Ära anna kunagi inimeste valuvaigisteid ega palavikuravimeid. Eesti uuringu järgi on 13,4 protsenti omanikest andnud loomale ibuprofeeni, paratsetamooli või muud sarnast. Kassile on paratsetamool tihti surmav ja koerale võivad inimese NSAID-id teha maohaavandi või neerukahjustuse. Kui tundub, et loomal on valus, helista kliinikusse, ära ava kodust ravimikappi.
• Osa karjakoeratõuge, näiteks collie ja austraalia lambakoer, on tundlikud teatud parasiiditõrje toimeainete suhtes. Maini tõugu loomaarstile enne preparaadi valikut.
• Kui loom oksendab tableti kohe välja, ära anna teist annust omal käel. Helista ja küsi.

Lühike meelespea

• Kutsikas ja kassipoeg: tihedalt, iga 2 nädala tagant kuni 12 nädalani
• Täiskasvanu, madal risk: 2 korda aastas
• Täiskasvanu, tavaline elu: 4 korda aastas
• Jahtija, toortoit, metsakäija: iga 1-3 kuu tagant
• Kirbutõrje käib ussitõrjega käsikäes
• Kaal ja liik määravad annuse, mitte pakendi pilt