Kutsika esimene aasta: vaktsiinid, ussirohi ja kiip
Saad selge pildi, mis kutsika esimesel eluaastal ära teha tuleb ja millal. Kiip ja registreerimine, vaktsiinide ajakava ning ussirohu rütm ühes kohas.
Äratundmine
Kutsikas on kodus ja paberitest ei saa aru: passis on mõned templid, kasvataja mainis ussirohtu, kiibinumber on kuskil kirjas. Sa ei tea, mis on juba tehtud ja mis mitte, ega seda, millal tohib teiste koertega kokku saada.
Mida kodus jälgida
Jälgi paar päeva pärast iga vaktsiini: kerge unisus, isutus või hell koht süstekohas on tavaline ja möödub 24-48 tunniga. Jälgi ka väljaheidet (ussirohu järel võib olla pehmem), söögiisu, kaalu kasvu ja seda, et kutsikas oleks päeva jooksul mänguhimuline. Pane kirja iga tehtud protseduuri kuupäev, nii ei lähe ajakava sassi.
Millal loomaarsti juurde
Broneeri aeg kohe, kui kutsikas koju tuleb, et koostada tema oma ajakava. Pöördu ka siis, kui isutus või loidus kestab pärast vaktsiini üle 24-48 tunni, kui süstekoht muutub kuumaks või valulikuks, kui kõhulahtisus või oksendamine kestab üle ühe päeva, kui kutsikas ei võta kaalus juurde või kui väljaheites on nähtavaid usse.
Millal on erakorraline
Helista kliinikusse KOHE, kui kutsikal tekib minutite või tundide jooksul pärast vaktsiini näo või koonu turse, hingamisraskus, korduv oksendamine, kollaps või kahvatud igemed. Samuti kohe: krambid, tugev loidus ja apaatia, verine kõhulahtisus või verine okse (eriti mittevaktsineeritud kutsikal), tugev valu, oksendamine koos kõhu paisumisega või kahtlus, et kutsikas on midagi mürgist alla neelanud.
Miks esimene aasta nii oluline on
Kutsikas saab emapiimaga kaasa emalt pärit kaitse, aga see kaob järk-järgult 6-16 nädala vanuses. Just sellesse aknasse jäävad esimesed vaktsiinid. Sellepärast ei ole kutsika vaktsineerimine üks süst, vaid seeria: iga järgmine kord katab hetke, mil ema kaitse on juba nõrgenenud.
Kindla ajakava paneb paika sinu loomaarst, sest see sõltub kutsika vanusest, tervisest ja sellest, mida kasvataja on juba teinud. Allpool on üldpilt, et sa teaksid, mida oodata.
Kiip ja register
Eestis peab koeral olema mikrokiip ja koer tuleb registreerida. Kiip pannakse naha alla kaelapiirkonda, see käib kiiresti ja enamik kutsikaid reageerib nagu tavalisele süstile.
Oluline osa, mis sageli meelest läheb: kiip üksi ei aita, kui sinu kontaktandmed ei ole registris õiged. Kui kolid või vahetad telefoninumbrit, uuenda andmed. Leitud koera puhul otsitakse just seda.
Lisaks nõuab enamik kohalikke omavalitsusi koera registreerimist ka valla või linna registris. Kontrolli oma elukoha reegleid.
Vaktsiinid
Kutsika vaktsineerimine algab tavaliselt 6-8 nädala vanuses ja kordusi tehakse 2-4 nädalase vahega, kuni kutsikas on umbes 16 nädalat vanaks saanud. Marutaudi vaktsiin tehakse tavaliselt alates 12 nädala vanusest.
Eestis kehtivad edaspidi sellised rütmid:
- Marutaud on kohustuslik ja seda korratakse iga 2 aasta tagant.
- DHPP (katk, nakkuslik hepatiit, parvoviirus, paragripp) baaskaitse kordamine käib iga 3 aasta tagant.
- Leptospiroos ja paragripp vajavad kordust igal aastal.
Esimene täisaasta lõpeb tavaliselt aastase kordusvaktsiiniga. Sealt edasi läheb elu juba rahulikumasse rütmi.
Kui plaanid koeraga reisida, küsi loomaarstilt aegsasti üle, mis on sihtriigis nõutud. Mõned nõuded eeldavad, et vaktsiin oleks tehtud teatud aeg enne reisi.
Millal tohib kutsikas välja ja teiste koerte juurde
See on kõige sagedasem küsimus ja vastus on tasakaal. Sotsialiseerimise kõige olulisem aken on umbes 3-16 nädala vanuses, aga täielik vaktsiinikaitse tuleb alles selle akna lõpus.
Mõistlik keskmine tee:
- Vii kutsikas maailma vaatama juba varakult: autosõit, erinevad pinnad, hääled, inimesed.
- Väldi kohti, kus käib palju tundmatuid koeri, ja märgadel pindadel nuuskimist, kuni loomaarst annab rohelise tule.
- Lase kutsikal kohtuda tervete, vaktsineeritud ja sõbralike täiskasvanud koertega.
Küsi oma loomaarstilt konkreetne soovitus, ta teab kohalikku olukorda.
Ussirohi ja parasiidid
Kutsikad saavad ümarusse sageli juba emalt, seetõttu on ussirohu rütm alguses tihe. Tüüpiline muster: kasvataja alustab juba 2-3 nädala vanuses ja kordab iga 2 nädala tagant kuni umbes 12 nädalani, seejärel kord kuus kuni pool aastat vanaks saamiseni. Edasi läheb graafik hõredamaks ja sõltub sellest, kas koer käib metsas, sööb toorest liha või on peres väikseid lapsi.
Kevadest hilissügiseni tuleb juttu ka puukidest ja kirpudest. Eesti puugihooaeg on pikk ja tõrjevahend valitakse kutsika vanuse ja kaalu järgi. Ära kasuta kassile mõeldud vahendit koeral ega vastupidi ja ära anna täiskasvanud koera annust väikesele kutsikale.
Kõik ussirohud ja parasiiditõrjevahendid vali loomaarsti soovitusel. Annus arvutatakse kaalu järgi ja kutsikas kasvab kiiresti, nii et eelmisel kuul õige annus võib nüüd olla juba vale.
Ravimid, mida kunagi mitte anda
See osa on tähtis. Eestis on ligi 13% lemmikloomaomanikest andnud oma loomale inimeste valuvaigistit, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli. Need ravimid kahjustavad koeral neere, maod ja maksa ning kassile on paratsetamool otseselt surmav.
Kui kutsikas on valus, longab või tundub haige, siis ainus õige samm on helistada kliinikusse. Koduses ravimikapis ei ole midagi, mis kutsikat aitaks.
Muu, mis esimesse aastasse mahub
- Kaalu ja kasvu jälgimine. Kutsikas peaks kasvama ühtlaselt. Kaalu iga paari nädala tagant ja märgi üles.
- Toit. Kasvueas koer vajab kutsikatoitu ja mitmeid söögikordi päevas. Ära lisa vitamiine omal algatusel, eriti suurt tõugu kutsikale.
- Hammaste vahetus. Piimahambad hakkavad vahetuma umbes 4 kuu vanuses ja protsess kestab kuni 6-7 kuuni. Alusta hammaste harjamisega juba kutsikaeas, siis on see hiljem lihtne.
- Kastreerimine või steriliseerimine. Aeg sõltub tõust, suurusest ja sinu olukorrast. Arutage see loomaarstiga läbi, mitte internetifoorumis.
- Käpahooldus ja käsitsemine. Puuduta kutsika käppasid, kõrvu ja suud iga päev natuke. Alfredil võttis see paar nädalat, aga nüüd on loomaarsti visiit lihtne mõlemale.
Väike nimekiri, mille võid kohe teha
1. Kirjuta üles kiibinumber ja kontrolli, et registris on sinu õiged andmed. 2. Vaata passi või vaktsineerimistõendit ja pane kirja, mis on juba tehtud. 3. Broneeri esimene visiit oma loomaarsti juurde. 4. Lisa kalendrisse järgmine vaktsiin ja järgmine ussirohu kuupäev.
Esimene aasta tundub alguses paberi- ja kuupäevaderohke, aga kui rütm on paigas, muutub see paari korra aastas asjaks. Ja iga kirja pandud kuupäev on üks mure vähem.
See ei asenda loomaarsti. Kui sa kahtled, helista kliinikusse.