Marutaudi vaktsiin: Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant

Vaatad passi või vaktsineerimistõendit ja näed viimase marutaudisüsti kuupäeva ning kehtivuse lõppu. Kui kuupäev on möödas või sa ei leia märget üldse, on kaitse tõenäoliselt katkenud.

Vaktsineerimise päeval ja järgmisel päeval jälgi, kas loom on tavalisest unisem, sööb natuke vähem või on süstekoht pisut hell. Kerge tuim kramp seljas või väike paistetus nahaalusena on tavaline ja taandub mõne päevaga. Märgi kalendrisse järgmise vaktsiini tähtaeg, et see ei jääks kahe aasta pärast märkamata.

Broneeri vastuvõtt, kui marutaudi vaktsiini kehtivus hakkab lõppema või on juba lõppenud, samuti enne reisi teise riiki, sest sealsed nõuded võivad olla rangemad. Pöördu ka siis, kui süstekoha paistetus ei kao nädalaga, tekib seal valulik sõlm, või kui loom on pärast süsti üle 24 tunni loid ja söömata.

Helista KOHE kliinikusse, kui loomal tekib vaktsineerimise järel näo või koonu turse, nõgestõbi üle keha, hingamisraskus, korduv oksendamine, järsk nõrkus või kokkuvarisemine. Need on ägeda allergilise reaktsiooni tunnused ja need ilmnevad tavaliselt esimese paari tunni jooksul. Erakorraline on ka olukord, kus vaktsineerimata või aegunud vaktsiiniga loom on saanud hammustada metsloomalt (rebane, kährik, nahkhiir) või tundmatult loomalt.

Miks see kohustus üldse on

Marutaud on viirushaigus, mis kandub edasi nakatunud looma sülje kaudu, tavaliselt hammustusega. Kui haigus on välja kujunenud, ei ole sellele ravi ja see lõpeb surmaga. See kehtib nii looma kui inimese kohta.

Eesti on tänu järjepidevale vaktsineerimisele marutaudivaba, sealhulgas metsloomade suukaudsele vaktsineerimisele söötade abil. Aga vaba staatus püsib ainult seni, kuni kaitse on laialdane. Meie naabruses on piirkondi, kus marutaudi esineb, ja loomad liiguvad üle piiri.

Seepärast ei ole marutaudi vaktsiin Eestis lemmikloomaomaniku vaba valik. See on kohustuslik.

Kui tihti

Eestis vaktsineeritakse koeri ja kasse marutaudi vastu iga 2 aasta tagant. Sama kehtib mõlema liigi kohta.

Esmakordselt tehakse süst kutsikale või kassipojale tavaliselt kolme kuu vanuselt või veidi hiljem, sõltuvalt konkreetsest vaktsiinist ja looma tervisest. Loomaarst ütleb täpse aja.

Oluline nüanss: kahe aasta arvestus algab õigeaegselt tehtud korduvsüstist. Kui vahe läheb liiga pikaks ja kaitse jõuab lõppeda, võib loomaarst pidada vajalikuks alustada uuesti. See on eriti oluline siis, kui plaanid reisida, sest reisidokumentides peab kaitse olema katkematu.

Mis läheb kirja

Loomaarst kannab vaktsineerimise looma passi või vaktsineerimistõendisse: vaktsiini nimetuse, partii numbri, tegemise kuupäeva ja kehtivuse lõpu. Hoia pass alles ka siis, kui sa reisida ei plaani. Seda küsitakse koolituskeskustes, hoiukodudes, näitustel ja loomahoius.

Kui pass on kaduma läinud, ütle seda loomaarstile. Andmed on tavaliselt kliiniku süsteemis olemas ja neid saab taastada.

Kuidas see käib teiste vaktsiinidega kokku

Marutaud on üks osa tervikust. Eestis on koerte tavapärane kava umbes selline:

• Marutaud iga 2 aasta tagant
• DHPP (katk, nakkuslik maksapõletik, parvoviirus, paragripp) iga 3 aasta tagant
• Leptospiroos kord aastas
• Paragripp kord aastas

Mitu vaktsiini tehakse sageli sama visiidi ajal. See on normaalne ega koorma looma organismi üle. Loomaarst vaatab looma enne süsti üle ja otsustab, kas kõik korraga sobib.

Kassidel on oma kava, mis sõltub sellest, kas kass käib õues. Marutaudi osa jääb ka toakassil kehtima, sest kohustus ei sõltu sellest, kas loom õue saab. Ja praktikas satub ka toakass vahel trepikotta, rõdule või kadumisretkele.

Mida oodata pärast süsti

Enamik loomi ei muutu üldse. Osa on õhtul unisem, mõni sööb vähem või tundub natuke tusane. Süstekoht võib olla hell ja seal võib olla väike sõlmeke. See taandub tavaliselt mõne päevaga.

Alfredil oli pärast eelmist süsti üks vaikne õhtu ja järgmisel hommikul oli ta täiesti tavaline. Nii see enamasti käibki.

Vaktsineerimise päeval tasub jätta ära pikk trenn ja väga aktiivne mäng. Rahulik jalutuskäik sobib.

Väga oluline: ära anna loomale mitte kunagi inimeste valuvaigisteid. Ei ibuprofeeni, ei paratsetamooli, ei aspiriini. Eestis on uuring näidanud, et 13,4 protsenti omanikest on seda teinud. Kassidele on paratsetamool eluohtlik ka väga väikeses koguses ja koertele on inimeste põletikuvastased ravimid samuti mürgised. Kui arvad, et loomal on valu, helista loomaarstile.

Kui loom on haige või vana

Vaktsineerida saab tervet looma. Kui lemmik on parajasti palavikus, oksendab või on äsja läbinud operatsiooni, lükatakse süst edasi. Ütle loomaarstile alati ette, kui midagi on teisiti.

Eakas loom vajab samuti kaitset. Vanus iseenesest ei ole vaktsineerimise vastunäidustus. Krooniliste haiguste korral vaatab loomaarst olukorra eraldi üle ja teeb otsuse.

Kui loomal on varem olnud vaktsiinile tugev reaktsioon, ütle see kindlasti enne süsti välja. Sellisel juhul saab visiiti planeerida nii, et loom jääb pärast mõneks ajaks kliinikusse jälgimisele.

Reisimine

Kui plaanid loomaga Eestist välja sõita, kontrolli nõudeid mitu nädalat ette. Vaja on kiibistatud looma, kehtivat marutaudi vaktsiini ja lemmiklooma passi. Mõned riigid nõuavad lisaks marutaudi antikehade määramist verest ja selle protsessi jaoks kulub aega.

Oluline järjekord: kiip peab olema paigaldatud enne marutaudi vaktsiini või sellega samal ajal. Kui vaktsiin tehti enne kiipi, ei loeta seda reisidokumentides kehtivaks.

Lühidalt

Marutaudi vaktsiin on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant nii koertele kui kassidele. Pane tähtaeg kalendrisse. Hoia pass alles. Ja kui midagi tundub pärast süsti kummaline, helista loomaarstile, mitte apteeki.