Millal ja mis vaktsiine kass vajab?

Vaktsineerimise teema tuleb tavaliselt esile siis, kui kodus on uus kassipoeg, kui passi vaadates selgub, et viimane süst oli ammu, või kui plaanid reisi, kassihoidu või näitust. Pärast süsti võid märgata, et kass on paar tundi vaiksem, magab rohkem ja süstekoht on veidi hell.

Jälgi kassi 24-48 tundi pärast vaktsineerimist: isu, aktiivsust, süstekohta. Kerge loidus, veidi väiksem isu ja väike valulik muhk süstekohal on tavalised ja mööduvad ise. Pane kirja või salvesta äppi kuupäev ja vaktsiini nimi, nii ei pea järgmisel korral mälu järgi arvama. Kui muhk püsib üle kolme nädala või kasvab, mainri seda loomaarstile.

Broneeri aeg, kui: kassipoeg on saanud 8 nädalat vanaks ja esimene süst on tegemata; viimasest vaktsineerimisest on möödas rohkem kui aasta ja sa ei tea, mis on veel kehtiv; marutaudivaktsiinist on möödas ligi 2 aastat; plaanid reisi või kassihoidu (mine vähemalt 3-4 nädalat varem); süstekoha muhk püsib üle kolme nädala; kass on pärast süsti üle 48 tunni loid või ei söö.

Helista KOHE kliinikusse, kui kassil tekib minutite või paari tunni jooksul pärast vaktsineerimist: hingamisraskus või kiire pinnapealne hingamine, näo, silmalaugude või koonu turse, korduv oksendamine või kõhulahtisus, tugev loidus, kokkuvarisemine, kahvatud või sinakad igemed, krambid. Need on äärmiselt harvad, aga vajavad kohest abi. Samuti kiirustage, kui kass on kokku puutunud metslooma või teadmata kassiga ja tema marutaudivaktsiin ei ole kehtiv.

Miks kassile vaktsiine vaja on

Kassi vaktsineeritakse haiguste vastu, mille ravi on kas väga raske või mille tagajärjed jäävad eluks ajaks. Osa neist viirustest levib ka riiete, jalanõude ja käte kaudu. See tähendab, et ka puhtalt toakass ei ole automaatselt kaitstud.

Eestis on üks vaktsiin seadusega kohustuslik: marutaud. Ülejäänud on soovituslikud, aga praktikas peetakse enamikku neist baasvaktsiinideks.

Mis vaktsiinid tulevad kõne alla

Marutaud. Eestis kohustuslik. Korratakse iga 2 aasta tagant. Ilma kehtiva marutaudivaktsiinita ei saa kassiga ka piiri ületada ega enamasti kassihoidu minna.

Kassi katk (panleukopeenia), herpesviirus ja kaltsiviirus. Neid tehakse tavaliselt ühe kombineeritud süstina. Panleukopeenia on kassipoegadele eluohtlik. Herpes- ja kaltsiviirus põhjustavad ülemiste hingamisteede ja silmade põletikke, mis kipuvad korduma. See kombinatsioon on kassi baasvaktsiin, sõltumata sellest, kas kass käib õues.

Kassi leukoos (FeLV). Arutamist väärt siis, kui kass käib õues, elab mitme kassiga majapidamises või kohtub võõraste kassidega. Puhtalt toakassile seda tavaliselt ei tehta.

Klamüdioos. Vahel lisatakse suurema kassiseltskonna või kasvatuse puhul. Otsustad selle koos oma loomaarstiga.

Millised vaktsiinid täpselt sinu kassile sobivad, sõltub tema vanusest, elustiilist ja tervisest. Seda otsustab loomaarst läbivaatuse põhjal, mitte tabel internetis.

Kassipoja graafik

Üldine muster näeb välja nii:

• 8-9 nädala vanuses: esimene süst (panleukopeenia + herpes + kaltsiviirus)
• 3-4 nädalat hiljem: teine süst, sageli koos marutaudiga (marutaudi tehakse alates 12 nädala vanusest)
• vajadusel kolmas süst 16 nädala paiku, eriti kui kassipoeg alustas vaktsineerimist varakult
• 1 aasta vanuses: kordusvaktsineerimine, mis kinnitab kaitse

Kuni vaktsineerimiskuur on pooleli, ei tasu kassipoega viia võõraste kasside sekka ega lasta õue. Kaitse tekib alles pärast kuuri lõppu, umbes 2-3 nädalat viimasest süstist.

Täiskasvanud kass

Pärast aastast kordust jätkub elu rahulikumas rütmis:

• marutaud: iga 2 aasta tagant, see on Eestis kohustuslik
• panleukopeenia, herpes, kaltsiviirus: sõltuvalt vaktsiinist ja kassi elustiilist kas igal aastal või iga 3 aasta tagant
• leukoos: väliskassil enamasti igal aastal

Kui täpne graafik on kaduma läinud, ei ole hullu. Loomaarst vaatab passi ja alustab sealt, kus vaja. Väga pika pausi järel võib olla vaja kaks süsti, nagu poegadel.

Kui kassi ajalugu on teadmata

Varjupaigast või tänavalt tulnud täiskasvanud kassi puhul ei tea sa tavaliselt midagi. Sel juhul alustatakse tühjalt lehelt: kaks süsti 3-4 nädalase vahega ja siis tavaline rütm. Enne seda tehakse läbivaatus, sest haiget või palavikus kassi ei vaktsineerita.

Mida vaktsineerimise päeval oodata

Enne süsti kuulab loomaarst kassi üle, mõõdab temperatuuri ja küsib, kuidas kass söönud ja käitunud on. Kerge nohu või palavik on põhjus süst edasi lükata.

Pärast süsti võib kass olla paar tundi kuni ööpäeva tavalisest vaiksem. Ta võib rohkem magada ja vähem süüa. Süstekoht võib olla hell. See kõik on ootuspärane ja läheb ise üle.

Tõsised reaktsioonid on väga harvad, aga need tekivad kiiresti, tavaliselt esimese paari tunni jooksul. Sellepärast tasub vaktsineerimise päeval kass koduse pilgu all hoida ja mitte kohe kuhugi ära sõita.

Ravimite kohta üks selge asi

Kui kass tundub pärast süsti hell või loid, ära anna talle inimeste valuvaigisteid. Paratsetamool ja ibuprofeen on kassile mürgised, paratsetamool isegi väga väikeses koguses. Eestis on tehtud küsitlus, mille järgi 13,4% omanikest on lemmikule inimeste põletikuvastast ravimit või paratsetamooli andnud. Kassidel lõpeb see sageli väga halvasti. Kui arvad, et kass vajab valuvaigistit, helista kliinikusse ja küsi.

Praktiline nipp

Pane vaktsineerimise kuupäev kohe kalendrisse või Alfie'sse, kui klinikust välja tuled. Marutaudi 2 aasta tähtaeg tuleb üllatavalt kiiresti kätte ja seda on lihtne unustada, sest vahepeal ei juhtu midagi. Näiteks Alfredi peres on reegel: passist tuleb pilt teha ja järgmine kuupäev telefoni kirja panna veel autos, enne kui koju sõidetakse.